Paratsetamooli ja alkoholi koosmõju võib põhjustada tõsiseid maksakahjustusi

Alkoholi ja ravimeid ei peaks koos tarvitama. Foto: Shutterstock

Atsetaminofeeni ja alkoholi koos tarbimine pole alati ohutu. Kuid millised on riskid ja millal on see ohtlik?

Atsetaminofeen, mida nimetatakse ka paratsetamooliks, on käsimüügiravim, mida kasutavad inimesed nõrga kuni mõõduka valu ja palaviku vastu. Kombinatsioonis alkoholiga võib atsetaminofeen põhjustada kõrvalmõjusid ja tõsiseid maksakahjustusi. See võib juhtuda, kui antud ravimit tarbivad liigses koguses inimesed, kes joovad seejuures regulaarselt alkoholi, ja kellel esineb alkoholism, st nad joovad pidevalt suurtes kogustes alkoholi.

Võimalike atsetaminofeeni ja alkoholi samaaegse tarbimise kõrvalmõjude hulka kuuluvad:

• kõhuvaevused,
• veritsus ja haavandid,
• maksakahjustus,
• südame pekslemine.

Tootjate praeguste soovituste kohaselt peaksid inimesed, kes tarbivad rohkem kui kolme alkohoolse joogi ühikut päevas, pidama enne atsetaminofeeni võtmist nõu arstiga.

Miks on see ohtlik?

Atsetaminofeen võib ise põhjustada maksa toksilisi kahjustusi, mida nimetatakse atsetaminofeeni põhjustatud hepatotoksilisuseks. See toksiline toime on kõige levinum ägeda maksapuudulikkuse põhjus USAs. Igal aastal paigutatakse seal haiglasse ligikaudu 30 000 patsienti, kes vajavad selle haiguse tõttu ravi.

Maksakahjustus tuleneb viisist, kuidas organism atsetaminofeeni lagundab. Kui inimene võtab atsetaminofeeni, lagundavad maksaensüümid enamiku sellest ravimist. Seejärel väljastab keha jäägid uriinis, neerude kaudu või sapiga.

Seedimisprotsessis muudetakse ligikaudu 5–10 protsenti atsetaminofeenist toksiiniks nimega NAPQI.

Maks toodab selle toksiini eemaldamiseks antioksüdanti nimega glutatioon, mida on maksas piiratud koguses. Kui organism saab atsetaminofeeni ettenähtud annusest rohkem, koormatakse maks üle suurema NAPQI toksiini kogusega.

Elund jääb selle lagundamisega hätta ning seetõttu ongi atsetaminofeeni üleannustamine ohtlik, vahendab virtuaalkliinik.ee.