/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/12/07/15009029t1h89a9.jpg)
Uus kaksikute uuring näitab, et järjepidev treenimine võib muuta mitte ainult vöökohta, vaid ka neid molekule, mis mõjutavad inimkehas geenide toimimist.
Lihtne harjumus mõjutab geneetikat ja alandab infarktiriski
Ajakirjas Scientific Reports avaldatud Washingtoni riikliku ülikooli uuringus leiti, et identsetest kaksikpaaridest oli füüsiliselt aktiivsematel õdedel-vendadel väiksem vööümbermõõt ja kehamassiindeks. See korreleerus ka erinevustega nende epigenoomis ehk molekulaarsetes protsessides, mis toimuvad DNA ümber ja ei sõltu DNA järjestusest, kuid mõjutavad geeniekspressiooni ehk geenide avaldumist. Aktiivsematel kaksikutel ilmnesid epigeneetilised märgid, mis olid seotud metaboolse sündroomi alanenud riskiga — see võib põhjustada südamehaigusi, sealhulgas infarkti, insulti ja II tüüpi diabeeti.
Kuna identsetel kaksikutel on sama geneetika, viitab uuring sellele, et ainevahetushaiguste markereid mõjutab oluliselt see, kuidas inimene oma keskkonnaga suhestub, mitte ainult pärilikkus.
«Leiud näitavad molekulaarset seost füüsilise aktiivsuse ja ainevahetushaiguste vahel,» ütles bioloog Michael Skinner ja uuringu peamine autor Washingtoni ülikooli teates. «Teadaolevalt vähendab füüsiline aktiivsus vastuvõtlikkust rasvumisele, kuid praegu tundub, et epigeneetika kaudu mõjutab see paljusid rakutüüpe, millest paljud on seotud ainevahetushaigustega.»
Teadlased kogusid põsest võetud kaapeproove 70 identsete kaksiku paarilt, kes osalesid ka Washingtoni osariigi treeninguuringus. Professor Glenn Duncani juhitud meeskond kogus kaksikute kohta andmeid mitmel erineval ajavahemikul aastatel 2012–2019. Nad kasutasid kehalise aktiivsuse mõõtmiseks aktiivsusmonitore ning mõõtsid osalejate vöökohta ja kehamassiindeksit. Kaksikud vastasid ka küsimustele oma elustiili ja naabruskonna kohta.
Paljud kaksikutepaarid erinesid üksteisest füüsilise aktiivsuse, naabruskonnas kõndimise võimaluse ja kehamassiindeksi poolest.
Skinneri labori analüüsid näitasid ka epigeneetilisi erinevusi. Kõrge füüsilise aktiivsuse korral, mis on määratletud kui 150-minutit treeningut nädalas, olid DNA metülatsioonipiirkondadeks nimetatavates kohtades epigeneetilised muutused, mis korreleerusid kehamassiindeksi ja vööümbermõõdu vähenemisega. Need piirkonnad on seotud ka enam kui viiekümne geeniga, mis on spetsiifiliselt seotud tugeva füüsilise aktiivsuse ja metaboolsete riskiteguritega.
Teadlased on varem märkinud, et enamikul identsetest kaksikutest arenevad vananedes välja erinevad haigused, kuigi neil on samad geenid. Epigeneetika võib aidata selgitada põhjust, ütles Skinner.
«Kui geneetika ja DNA järjestus oeksid bioloogia ainsaks tõukejõuks, siis sisuliselt peaksid kaksikud põdema samu haiguseid. Aga nii ei ole,» ütles Skinner. «See tähendab, et kaksikute tervisele avaldab mõju keskkond, mis põhjustab haiguste arengut.»