On haigusi, mille põhiraviks ravimtaimed ei sobi

Ravimtaimi peab oskama kasutada. Foto: Shutterstock

Apteegiriiulilt leiab laia valiku looduslikke vahendeid, mis sobivad kasutamiseks teatud kergemate terviseprobleemide korral, aga kui palju neist tõsiste häda korral päriselt kasu on?

Ravimtaimest iga haiguse vastu ei piisa

Ravimtaimi on müügil droogina, millest saab valmistada teed, või ka ekstraktina, mida sisaldavad nii toidulisandid kui ka mõned käsimüügiravimid. Ka mõne ravimtaime droogid, millest valmistatakse teed või tõmmist, on apteegis käsimüügiravimid.

«Tegelikult on see, mis ennetab, leevendab ja ravib, taimes peituv toimeaine või toimeained,» räägib Benu farmatseut Triin Hirvlaan. «On haigusi, mille põhiraviks ravimtaimed ei sobi,» rõhutab Hirvlaan. Astma, diabeedi, pahaloomuliste kasvajate, autoimmuunhaiguste ja ägedate põletikuliste protsesside puhul taimedest ei piisa. On aga haigusi, mille puhul on ravimtaimedest rohkem abi – näiteks kergemad ülemiste hingamisteede haigused, seedehäired ja vähene uriinieritus.

Taimede ekstraktidest valmistatud toidulisandid ja droogidest tehtud teed on pigem ennetavaks või põhiravi toetavaks vahendiks. «Näiteks kui ollakse kimpus korduvate põieprobleemidega, siis ennetamiseks võib kasutada jõhvikaekstrakti sisaldavaid toidulisandeid, mis sobivad hästi ka põhiravi toetamiseks,» soovitab Hirvlaan.

«Kuseteede põletike korral kasutatakse abistava vahendina ka leesikalehtedest valmistatud teed, mis aitab uriinieritust suurendada,» räägib Hirvlaan. «Leesika droog on apteegis käsimüügiravim, seetõttu on oluline konsulteerida apteekriga, kuidas leesikast teed valmistada, kui tihti, kui kaua ja mis vanuses võib seda juua.»

Kas tee joomisest on päriselt kasu?

«Ükski taim köha või nohu põhjustavat viirust otseselt ei hävita, aga kergemate ülemiste hingamisteede viirushaiguste korral on taimeteede joomisest kindlasti kasu,» räägib Hirvlaan. «Haiguse ajal tuleb juua piisavalt vedelikku, eriti kui on palavik, ning soe jook rahustab ja parandab meeleolu,» lisab Hirvlaan.

«Köha vastu on käsimüügiravimina apteegis olemas paiselehe droog, mille tõmmis aitab röga vedelamaks muuta, et seda oleks lihtsam välja köhida,» räägib Hirvlaan. Eestlaste seas populaarsele pärnaõiele on traditsiooniliselt omistatud palju kasulikke omadusi. Selle joomine ajab palaviku korral higistama, soodustab uriinieritust, rahustab kurku ja leevendab köha, siiski ei soovitata pärnaõieteed juua nii-öelda igapäevateena.

Teisest küljest ei saa aga ravimtaime droogide puhul täpselt öelda, kui palju see vajalikku toimeainet sisaldab, sest ravimtaime toimeaine sisaldust mõjutavad taime kasvu-, säilitamis- ja kuivatamistingimused. «Näiteks kui teatud taimede drooge säilitatakse liiga kaua, siis mõnel juhul toimeained võivad lenduda või laguneda ja siis ei ole ka selle taime tõmmisest suurt kasu,» selgitab Hirvlaan. «Samuti on võimalik, et tee valmistamisel toimeaine droogist välja ei tulegi.»

Toimeaine koguses saab üldiselt kindel olla siis, kui ostetakse ravimtaime ekstrakte sisaldavaid ravimvorme. «Näiteks, kui ostad islandi käokõrva paksekstrakti sisaldavat siirupit või luuderohu ekstrakti sisaldavaid tilkasid, mis on mõlemad käsimüügiravimid, saad vajaliku toimeaine koguses kindel olla,» kinnitab Hirvlaan.

Iga ravimi juurde ravimtaim ei sobi

Traditsiooniliselt on eestlastel arvukalt ravimtaimi, millele omistatakse palju häid omadusi. Arvatakse, et neist on abi erinevate hädade korral, kuid ravimtaimi peab oskama kasutada. Kindlasti tasub osa ravimtaimede puhul olla ettevaatlik.

«Ravimtaimede toimeained võivad sarnaselt teiste ravimitega tekitada kõrvaltoimeid ja teise ravimiga võttes ka koostoimeid,» rõhutab Hirvlaan. On ravimtaimi ja taimi, mis paljude käsimüügi- või ka retseptiravimitega kokku ei sobi. «Näiteks võib lihtnaistepuna nõrgendada või vastupidi tugevdada mitme ravimi toimet,» räägib Hirvlaan. «Seda ei soovitata manustada koos arsti välja kirjutatud antidepressantidega, suukaudsete hormoone sisaldavate kontratseptiividega ja paljude südame ja veresoonkonda mõjutavate ravimitega,» lisab ta.

Ettevaatlik peab olema näiteks hõlmikpuuekstraktiga, mis suurendab verehüüvete tekkimist takistavate ravimite toimet. «Sarnaselt viimasega võib ka küüslaugu ekstrakt suurendada verd vedeldavate ravimite toimet,» räägib Hirvlaan. «Greibimahl ei sobi aga kokku näiteks paljude südame-, vererõhu- ning kolesterooliravimitega ja kilpnäärme alatalitluse puhul kasutatavate preparaatidega.»

«Paljud ravimtaimed ei sobi lastele ega rasedatele ning osa neist võivad tekitada allergiat,» toonitab Hirvlaan. Rohkem infot ravimtaimede kohta leiad ravimiameti kodulehelt ravimina määratletud raviomadustega taimede nimekirjast.