Miks on oluline koguda kogetud lähisuhtevägivalla kohta tõendeid?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Käesoleva aasta kümne esimese kuu jooksul on Politsei- ja Piirivalveamet fikseerinud 9598 lähisuhtevägivalla juhtumit. Keskmiselt kannatas iga päev vaimse, füüsilise, seksuaalse, majandusliku või kübervägivalla all 32 inimest.

On levinud ütlemine, et kui lööb, siis armastab. Tihti teebki enim haiget lähedane inimene, kes näiliselt hoolib kõige rohkem, ning just seetõttu on abi otsida raske: ohver võib vägivallatsejat ühtaegu karta, vihata ja armastada. Enamasti kannatavad lähisuhtevägivalla all naised, kuid seda võivad kogeda ka mehed.

Tihti tunneb vägivalla all kannatav inimene ekslikult, et tema on juhtunus süüdi, mistõttu on tal raske toimuvast rääkida. Vägivalla talumine ei ole aga lahendus. Parim viis vägivalla tõkestamiseks on sellest rääkida, sest vägivald kasvab vaikuses. Kui inimene tunneb, et tema lähisuhtes või peres on midagi valesti, on mõistlik otsida abi ja pidada nõu sotsiaalkindlustusameti spetsialistidega ohvriabi kriisitelefonil 116 006 või võtta ühendust ükskõik millise naiste tugikeskusega.

Lähisuhtevägivalla tarvitamist ei õigusta miski!

PPA poolt käesoleva aasta 31. oktoobri seisuga registreeritud lähisuhtevägivalla juhtumitest olid ca 30 protsenti kuriteod: raske tervisekahjustuse tekitamised, seksuaalsed väärkohtlemised, kupeldamised, aga ka ähvardamised, ahistavad jälitamised, lähenemiskeelu eiramised või muud karistusseadustikus väljatoodud kriminaalkorras karistatavad süüteod.

Lähisuhtevägivallal võivad olla seda kogenu jaoks rängad tagajärjed kogu eluks. Seetõttu on kõige olulisem, et ohver saaks vajalikku tuge. Lisaks sellele on oluline, et vägivalla tarvitamine ohvri suhtes lõppeks ning vägivallatseja võetaks vastutusele. Et seda teha, on vaja tõendeid.

Lähisuhtevägivalla eripära on, et see leiab tihti aset koduseinte vahel ning sellel ei pruugi olla teisi tunnistajad peale toimepanija ja ohvri. Seepärast on sageli just ohvri enda kogutud materjal vägivalla kohta kõige parem või lausa ainuke tõend toimunu kohta. Selleks, et tõendid oleksid vettpidavad ning neid saaks kohtus kasutada, tuleb neid õigesti koguda.

Sotsiaalkindlustusamet koostöös prokuratuuri, politsei, naiste tugikeskuste ja üle-eestilise MARAC-i ehk kõrgohtlike lähisuhtevägivalla juhtumitega tegelev koostöövõrgustiku ekspertgrupiga on loonud juhendi selle kohta, kuidas korrektselt koguda kriminaalmenetluses kasutatavat tõendusmaterjali kogetud lähisuhtevägivalla kohta. Eesti, vene ja inglise keeles avaldatud juhendist leiab näpunäiteid sellest, kuidas pildistada kehavigastust nii, et tehtud fotot saaks tõendina kriminaalmenetluses kasutada, samuti kuidas salvestada ja dokumenteerida toimuvat ning kuidas kogutud tõendusmaterjali hoida.

Juhendmaterjali kasutades tuleb meeles pidada, et tõendite kogumine pole ohvri jaoks kunagi täiesti ohutu, eriti kui ohver elab tema kallal vägivalda tarvitava inimesega koos või kui vägivalla tarvitajal on muul viisil juurdepääs ohvri kodule ja asjadele. Sestap tasub pidada meeles, et ükski tõend ei ole nii oluline, et selle kogumiseks tuleks ebamõistlikult riskida oma elu ja tervisega.

Juhtnöörid kogetud lähisuhtevägivalla kohta tõendusmaterjali korrektseks kogumiseks leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt nii eesti, vene kui inglise keeles: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi-ennetustoo/lahisuhtevagivald.