Eksperimentaalne vähiravi oli edukas enam kui 70 protsendil patsientidest

Vähirakud. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Icahni meditsiinikooli Tischi vähiinstituudi teadlaste sõnul oli uus ravimeetod, mis paneb immuunsüsteemi luuüdi vähirakke tapma, kahes kliinilises uuringus edukas 73 protsendil patsientidest.

Ravi seondub nii T-rakkude kui ka hulgimüeloomi rakkudega ning suunab T-rakke (valgeid vereliblesid, mida saab kasutada haiguste vastu võitlemiseks) hulgimüeloomirakkude tapmiseks. 

Valmis immunoteraapia nimega talquetamab ja mille edu ilmnes isegi neil patsientidel, kelle vähk oli resistentne kõigi heakskiidetud hulgimüeloomi ravimeetodite suhtes. Immunoteraapia kasutab teistsugust sihtmärki kui teised heakskiidetud ravimeetodid, see sihib GPRC5D nime all tuntud vähirakkude pinnal ekspresseeritavat retseptorit. 

Talquetamabi testiti 1. ja 2. faasi uuringutes. Esimese faasi uuringus, millest kirjutati ajakirjas New England Journal of Medicine, kehtestati kaks soovitatavat annust, mida testiti 2. faasi uuringus. Teise faasi uuringu tulemused avaldati Ameerika Hematoloogiaühingu aastakoosolekul 10. detsembril. Kõiki uuringus osalejaid oli eelnevalt ravitud vähemalt kolme erineva raviga ilma püsivat remissiooni saavutamata. See viitab sellele, et talquetamab võib pakkuda patsientidele uut lootust. 

«Talquetamab kutsus esile olulise ravivastuse patsientide seas, kellel oli eelnevalt raskesti ravitud, retsidiveerunud või ravile allumatu hulgimüeloom, mis on levinuim verevähk. See on esimene bispetsiifiline aine, mis sihib hulgimüeloomiga patsientidel valku GPRC5d,» rääkis Ajai Chari, kes on Tischi vähiinstituudi hulgimüeloomi programmi kliiniliste uuringute direktor ja mõlema uuringu juhtiv autor.

1. faasi kliinilises uuringus osales 2018. aasta jaanuarist 2021. aasta novembrini 232 patsienti mitmest vähikeskusest üle maailma. Patsiendid said mitmesuguseid raviannuseid, kas intravenoosselt või süstiti naha alla. Tulevased uuringud keskenduvad annustele, mida manustatakse ainult naha alla, kas kord nädalas või üle nädala. 

2. faasi uuringus osales 143 patsienti, keda raviti nädalase annusega ja lisaks 145 patsienti, keda raviti suurema kahenädalase annusega.

Ravivastuse määr püsis kõigis uuritud alarühmades, välja arvatud patsientidel, kellel oli haruldane hulgimüeloomi vorm, mis laieneb ka elunditele ja pehmetele kudedele. Rohkem kui 30 protsendil patsientidest mõlemas rühmas oli täielik ravivastus ja peaaegu 60 protsendil patsientidest oli «väga hea osaline ravivastus». 

Keskmine aeg mõõdetava ravivastuse saavutamiseni oli mõlemas annustamisgrupis ligikaudu 1,2 kuud ja iganädalase manustamise korral on ravivastuse keskmine kestus siiani 9,3 kuud.

Umbes kolmveerand patsientidest koges tsütokiinide vabanemise sündroomi, mis on sümptomite, sealhulgas palaviku, kogum, mis on tavaline immunoteraapia puhul. Umbes 60 protsenti koges nahaga seotud kõrvaltoimeid, nagu lööve, umbes pooled teatasid maitsemuutustest ja ligi pooled küünehäiretest. Teadlaste sõnul lõpetasid väga vähesed patsiendid (5–6%) ravi talquetamabiga kõrvaltoimete tõttu.

Uuringus täheldatud ravivastuse määr, mis dr Chari selgitas, on suurem kui enamiku praegu kättesaadavate ravimeetodite puhul, viitab sellele, et talquetamab võib pakkuda võimalust patsientidele, kelle müeloom ei reageeri enamusele olemasolevatele ravimeetoditele, kirjutab Medical Xpress.