Uuring: kolmandik inimestest ei tea, millised eluviisid aitavad vererõhku normis hoida
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
13. detsember 2022, 12:56
/nginx/o/2022/12/13/15021189t1h4b9c.jpg)
Seetõttu, et üha enam inimesi jälgib oma tervisenäitajaid nutiseadmete abil, viivad arendajad läbi rohkem uuringuid ja analüüsivad andmeid, mis iseloomustavad inimeste tervislikke käitumisharjumusi. Selgub, et teadmised oma tervise hoidmise ja edendamise kohta on kohati madalad ning võivad põhjustada ka tõsiseid pikaajalisi terviserikkeid.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) väitel on viimase 30 aasta jooksul tõusnud hüppeliselt 30-79-aastaste inimeste arv, kes põevad kõrgvererõhutõbe, mis koormab südant, kahjustab veresooni ja kiirendab veresoonte lubjastumist. Tegemist on ühe suurima südame-veresoonkonna haiguste riskifaktoriga, millesse haigestunute hulk on WHO andmetel viimase kolme kümnendi jooksul kasvanud 650 miljonilt 1,28 miljardini. Sealjuures ei tea pooled haigestunud, et neil üldse on probleeme kõrge vererõhuga.
Sama kinnitab ka tehnoloogiafirma Huawei poolt läbi viidud uuring, mille kohaselt 30 protsenti vastanutest usub, et südame eest on vaja hoolitseda alles pärast 40. eluaastat.
/nginx/o/2022/12/13/15021182t1haca7.png)
«Tegelikult, mida varem me südame eest hoolitsema hakkame, seda parem. Mida varem ja korrapärasemalt me arteriaalset rõhku kontrollime, seda varem saame sekkuda ja ennetada ebasoodsaid muutusi meie südame-veresoonkonna süsteemis,» märgib kardioloog ja Varssavi meditsiiniülikooli professor Krzysztof J. Filipiak. Vastupidiselt levinud arvamusele on probleem üsna sagedane ka nooremas eas - kardioloogi sõnul haigestub vererõhutõbisse koguni 1 igast 8st 20-40-aastasest täiskasvanust.
Uuring näitab ka seda, et mehed on üldjuhul oma südamevajaduste suhtes suuremas teadmatuses - koguni 41 protsenti meestest usub, et nad peavad oma südame eest hoolitsema alles 40ndates aastates või veelgi hiljem. Samas kinnitab kardioloog, et östrogeen aitab tõepoolest hoida kogu keha kudesid, sealhulgas veresooni, paindlike ja elastsetena, mis omakorda hoiab vererõhu madalal. Sellegipoolest soovitab ta arteriaalset vererõhku mõõta nii sageli kui võimalik ka enne 40ndate eluaastate saabumist - vähemalt kord poole aasta jooksul.
Oma südame tervise parandamiseks soovitab kardioloog Filipiak alustada näiteks sellest, et käia rohkem jalutamas. Tehnoloogiaeksperdi ja Huawei koolitusjuhi Jekaterina Mishina sõnul võib nutitehnoloogia siin abiks ja motivatsiooniks olla, kui seada näiteks igapäevaseks eesmärgiks 10 000 sammu või 30 minutit treeningut ja jälgida oma nutikellalt, et see eesmärk saaks täidetud.
Olulised on ka uni, toitumine ja kehakaal
:format(webp)/nginx/o/2022/12/13/15021186t1h102b.png)
Samuti rõhutab kardioloog kvaliteetse une tähtsust. Ka siin on Mishina sõnul nutikellast abi, sest kui seda öösel randmel hoida, mõõdab kell öise une kvaliteeti ja mõnede mudelite puhul jagab ka soovitusi parema une saavutamiseks. «Näiteks tuvastavad uusimad kellad kuni kuus unehäiret ning teavitavad sellest ka kasutajat, jagades soovitusi, millega une kvaliteeti parandada,» lisab ta.
Kindlasti tasub südame tervise nimel jälgida ka oma kehakaalu muutusi ning kontrollida regulaarselt oma südamelöökide sagedust.
Oluline roll südame tervise hoidmisel on ka täisväärtuslikul toitumisel. Seega, kuigi 16 protsenti terviseuuringus osalenutest usub, et punane liha on hea valik tervise edendamiseks, võib see toitumisspetsialisti ja Varssavi ülikooli professori Wanda Baltaza hinnangul hoopis suurendada riski haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse. Selle asemel võiks aga toitumisspetsialisti soovitusel vahetada kaks korda nädalas lihavalik kala vastu, sest see sisaldab küllastumata oomega-3 rasvhappeid, mis kaitsevad müokardi isheemia eest.