/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/12/13/15021594t1hae6b.jpg)
Hiljutine teadustöö viitas sellele, kuidas ravimeid välja töötades ei katsetata neid sageli naiste peal, vaid eeldatakse, et naiste ja meeste puhul toimivad rohud samamoodi. See aga ei pruugi tõsi olla, kirjutab Novaator.
Ravimeid välja töötades ei katsetata neid sageli naiste peal
On üpris tavaline, et erinevate haiguste puhul kannatavad inimesed eri vaevuste all. Võrreldes meestega teatakse aga palju vähem, kuidas haigused naistel avalduvad.
Biomeditsiinilised uuringud aitavad mõista haiguste kulgu ja seda, kuidas neid ravida. Enamik taolisi katseid on tehtud katseloomadel, näiteks isashiirtel, või siis meessugukromosoomiga rakkudel. Seejuures on arstiteadlased tihti oletanud, et uuringu tulemused kehtivad samamoodi nii meestel kui ka naistel, kuigi naisi ei ole tavaliselt eraldi uuritud.
Seega on naised võrreldes meestega näiteks retseptiravimeid võttes kehvemas olukorras. Statistika põhjal võib ravimite tarvitamisel esineda naistel umbes 50–75 protsenti rohkem kõrvaltoimeid kui meestel. Selle tulemusel on viimasel ajal mitmed ravimid turult eemaldatud, sest tuntakse muret, milliseid terviseriske võivad need naistele pikaajaliselt põhjustada.