Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Kuuenda meele geenid

Copy
Sensoorsete neuronite rakukehade erinevad populatsioonid seljaaju närvi ganglionis (paremal) ja nende aksonid seljaajus (vasakul): rohelised rakud tuvastavad propriotseptiivset teavet, punased rakud aga termilist ja puutetundlikku teavet.
Sensoorsete neuronite rakukehade erinevad populatsioonid seljaaju närvi ganglionis (paremal) ja nende aksonid seljaajus (vasakul): rohelised rakud tuvastavad propriotseptiivset teavet, punased rakud aga termilist ja puutetundlikku teavet. Foto: Stephan Dietrich, Zampieri Lab, Max Delbrück Center

Nägemis-, kuulmis-, haistmis- ja maitsemeel ning kompimine: me kõik tunneme viit meelt, mis võimaldavad ümbritsevat kogeda. Sama oluline, kuid palju vähem tuntud on kuues meel.

Koordineeritud liigutuste tegemiseks toetume spetsiaalsetele närvirakkudele meie lihastes ja liigestes. Ilma nendeta ei teaks aju, mida ülejäänud keha teeb. Niccolò Zampieri juhitud meeskond uuris neid närvirakke, et paremini mõista, kuidas need töötavad. 

«Kuuenda meele ülesanne on koguda lihastest ja liigestest teavet meie liigutuste, kehahoiaku ja ruumis paiknemise kohta ning seejärel edastada info  kesknärvisüsteemile,» ütleb Berliini Max Delbrücki keskuse teadlane dr Niccolò Zampieri. «See meel, mida tuntakse propriotseptsioonina, võimaldab kesknärvisüsteemil saata õigeid signaale motoorsete neuronite kaudu lihastesse, et saaksime teha konkreetset liigutust.» Eesti keeles nimetatakse seda meelt ka süvatundlikkuseks või lihastajuks.

Tagasi üles