ME SAAME HAKKAMA Et vanem ei peaks üksinda rabama

Kätlin Konstabel
, psühholoog ja pereterapeut
Copy
Vanemates tekib abitustunne, kui kunagisest innukast põnnist saab blaseerunud laps, kes heal juhul mõne oma soki põrandalt kokku korjab ja vanematele keskmist näppu näitab. 
Vanemates tekib abitustunne, kui kunagisest innukast põnnist saab blaseerunud laps, kes heal juhul mõne oma soki põrandalt kokku korjab ja vanematele keskmist näppu näitab. Foto: Shutterstock

Filmi «Nukitsamees» Ita Everi kuulsaks öeldud lause «Üks on loll ja teine on laisk ja mina pean üksinda rabama» viisakamaid variante kostab lapsevanemate suust sageli ja ikka majapidamistöödega seoses.

Lolliks oma lapsi keegi naljalt ei nimeta, laiskuse silt kleebitakse külge aga sageli. Kuna sedasi ei kurdeta mitte ainult psühholoogi kabinetis, vaid lapsed saavad seda kõike kuulda kodus tihti lausa iga päev, siis ongi majapidamistööd üks sagedasemaid koduste konfliktide ajendeid.

Lapsevanemates tekitab küsimus «miks laps ei aita» väga erinevaid negatiivseid emotsioone – ja sageli kõiki koos. Pahameel, miks laps ei taha kodus panustada. Aga pahane ollakse ka enda ja teise lapsevanema peale.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles