Ära aja külmetust ja grippi segamini!
/nginx/o/2017/09/08/7076529t1ha132.png)
16. detsember 2022, 12:23
/nginx/o/2022/12/16/15027274t1ha787.jpg)
Külmetushaigused ja gripp on meie kliimas sügisel, talvel ja varakevadel väga levinud. Külmetusel ja gripil on osaliselt sarnased sümptomid, kuid ometi on neil olulisi erinevusi. Mõlema põhjustajaks on küll viirus, aga peamiseks erinevuseks on gripi raskem kulg ja suurem tõenäosus tüsistuse tekkeks. Apotheka proviisor Karina Udaltsova selgitab, mis vahe on gripil ja külmetusel.
Tavalist külmetushaigust põhjustavad rohkem kui 200 erinevat viirust, mis tungivad organismi hingamisteede kaudu. Sellisteks viirusteks on peamiselt rinoviirused, koroonaviirused ja RS-viirused.
Grippi põhjustavad A-, B- ja C-gripi viirused, sealjuures pandeemilise potentsiaaliga on eelkõige A-gripi viirused.
Isegi arstidel võib olla ilma vereanalüüse tegemata raske grippi tavalisest külmetushaigusest eristada. Üldjuhul on gripi kulg oluliselt raskem ja sümptomid algavad järsku, samas nii-öelda «tavalise» viirusliku külmetushaiguse algus ja kulg on sujuvamad ja haigus möödub üldjuhul kergemalt.
Kui on kahtlus, kummaga on tegemist, siis gripile viitavateks sümptomiteks lisaks kiirele ja ägedale haiguse algusele on:
- Palavik
- Lihasvalu
- Külmavärinad
- Peavalu
- Nõrkus
Samuti ei esine tavalise külmetushaigusega enamasti oksendamist või kõhulahtisust, kuid gripi puhul pole need kaugeltki välistatud. Kõike arvesse võttes tasub siiski meeles pidada, et me võime põdeda grippi ka ilma ühe peamise sümptomi - palavikuta.
Pane tähele! Aspiriin ei sobi lastele ja alla 16-aastastele noorukitele.
Tavaline külmetushaigus üldjuhul tüsistusi ei põhjusta, kuid gripp võib üsna sageli viia kopsupõletiku või mõne muu bakteriaalse infektsioonini. Enamus inimesi paraneb gripist siiski täielikult kuni paari nädalaga, tavalisest külmetushaigusest toimub paranemine mõne päeva kuni nädalaga.
Harvad ei ole juhtumid, kus inimene võtab harjumusest käsimüügiravimit, mida rahvasuus kutsutakse «gripiteeks» või külmetuse ravimiks, ning sinna kõrvale veel eraldi paratsetamooli palaviku või lihasvalu vastu. Tegelikult ei ole olemas sellist imeravimit, mis grippi raviks. Kõik külmetuse vastu reklaamitavad ravimid sisaldavad üldjuhul neid samu toimeained, mis ka eraldi apteegiriiulitel saadaval on ja mis leevendavad haiguse erinevaid sümptomeid - köha, nohu, palavikku, pea- ja lihasvalu. Enamasti sisaldavad need toimeainet, mis teeb nina lahti (kuid ei ravi nohu), mõningal juhul ka C-vitamiini (mille kadu on haiguse ajal organismis suurem) ja vastavalt preparaadile kas köhapärssijat või rögalahtistit. Lisaks on nendes preparaatides palaviku ja valu alandajaks justnimelt seesama paratsetamool.
Seega ole tähelepanelik ja loe, mida sinu ravim sisaldab - kui oled juba paratsetamooli ühe ravimi näol võtnud, jäta teise ravimi näol lisakogus paratsetamooli kindlasti võtmata. Suurem doos ei anna paremat raviefekti, küll aga tõuseb järsult oht maksakahjustuse ja teiste kõrvaltoimete tekkeks.
Gripi vastu saab ennast kaitsta vaktsineerimisega. Raske haiguse kulu ja tüsistuse suhtes on eriti ohustatud just riskirühmadesse kuuluvad inimesed - eakad, kroonilised haiged, väikelapsed ja lapseootel naised.
2022. aastal on tasuta gripivaktsiin kättesaadav üld- ja erihoolekande (ööpäevaringse ja kogukonnas elamise) teenusel olevatele inimestele, kõigile üle 60-aastastele, rasedatele, kuni 7-aastastele lastele ning gripi riskirühma kuuluvatele alaealistele.