Mari-Anne Härma: vaktsiinid nohu ja köha vastu? Kellele ja miks neid vaja on?

Gripp on selleks aastaks taandumas. Foto: Shutterstock

Jõuluootusega üheaegselt jõudis kätte iga-aastane viirushaiguste hooaeg. Nii nagu Euroopale prognoositi, näeme sel talvel suuremat gripi ja RS-viiruse lainet, mis ületab tõenäoliselt Covid-19 eelse aja keskmise taseme.

Kui Covid-19 kohta teame, et see on praegu laste suhtes leebem, võib gripp ja RS-viirus lisaks eakatele inimestele haiglasse viia alla 5-aastaseid lapsi. Eriti suure riskiga on pooleaastased ja nooremad imikud ja üle 65-aastased täiskasvanud. Kuigi RS-viiruse vastu on välja töötatud mitmeid lubavaid vaktsiinikandidaate, ei ole veel saadaval ühtegi vaktsiini, mis aitaks nakatumist vähendada või viirust kergemalt läbi põdeda. Niisiis tasub praegu väga ettevaatlik olla, sest üheaegselt levib mitmeid ohtlikke viirusi, mis ohustavad ka lapsi.

Nakatumise vältimiseks on parim soovitus hoida head käte- ja hingamisteede hügieeni: sealjuures hoida eemale rahvarohketest paikadest või kanda seal kaitsemaski. Ideaalne oleks vältida rahvarohketes kohtades viibimist respiratoorsete haiguste tipphooajal. Hoonete haldajatele sooviksin südamele panna, et siseruumides tuleb jätkuvalt tähelepanu pöörata heale ja tõhusale ventilatsioonile – ka siis, kui elekter on kallis. Kogemused näitavad, et hea õhuvahetuse korral nakkusoht väheneb.

Otse Postimehest: Mari-Anne Härma Foto: Tairo Lutter

Hoonete tehniliste lahenduste ja inimeste eeskujulike hügieeniharjumuste kõrval on meil kättesaadavad ka tõhusad vaktsiinid Covid-19 ja gripi vastu. Loodetavasti toob Covid-19 vaktsiinide tõttu tuntuks saanud mRNA tehnoloogia meile lähiaastatel uusi ja veelgi tõhusamaid vaktsiine gripi vastu, mis näiteks senise nelja tüve asemel pakub kaitset kuni 20 alamtüve vastu korraga. See on hea uudis kõigile, kes mõistavad, miks on mõistlik end hooajaliste viiruste vastu vaktsineerida ja millist kasu see immuunkaitsele toob.

Kindlasti võib tekitada küsimusi, miks peab end viiruste vastu vaktsineerima inimene, kes ei kuulu või ei tea ennast kuuluvat riskirühma. Vaktsiini soovitatakse kõigile ühtemoodi, mitte ainult riskirühma inimestele – miks ometi?

Kõik mis ei tapa, ei tee tugevaks

On üldteada fakt, et vanuse kasvades muutuvad gripp, RS-viirus ja Covid-19 tervisele aina ohtlikumaks, kuid tasub üle korrata, et pidevas põletikuseisundis muutub kõigi meie organism üha nõrgemaks ja vanemaks.

Pärast nakatumist kasvab meie kehas kiiresti viiruse tase ja nagu iga vaenlase sissetungi korral, jõuab viirus teha omajagu kahju, enne kui meie immuunsüsteem vägesid mobiliseerib ja vaenlasest võitu saab. Seejärel toimub tavapäraselt kahjustunud rakkude ja kudede parandamine ja taastamine. Paraku toob iga viirushaigus endaga kaasa hävitustöö ning mida kauem ja raskemini me viirust põeme, seda suurema jälje see endast maha jätab.

Eelnev kirjeldus on ühtlasi vastus küsimusele, miks me ennast juba enne kõrge vanuse saamist vaktsineerima peame. Vaktsineerimine säästab lihtsal viisil teie hindamatut tervist ja aitab kaasa eluea ja -kvaliteedi pikendamisele. Immuunkaitse saavutamine vaktsiini abil on inimese jaoks oluliselt kergem taluda ja see on ka ohutum kui viiruse läbipõdemine. Vaktsineerimisel ei satu organismi kudesid kahjustav viirus ja immuunsüsteem saab toota kaitsvaid antikehasid keha kahjustavate kõrvalmõjudeta. Ükski vaktsiin ei kaitse sajaprotsendiliselt haigestumise eest, kuid vaktsineeritud inimene on suure tõenäosusega kaitstud haiguse eluohtlike tüsistuste eest.

Vaktsineerimine pole kunagi olnud mugavam, turvalisem ja valutum kui praegu

Kuigi vaktsiin ise ei ole valus ega koorma organismi, võib hirm nõelatorke ees muuta vaktsineerimise ebameeldivamaks kui see on. Kuivõrd nõelapelgus on väga levinud, pakutakse lastele gripisüsti tõhusa alternatiivina ninna pihustatavat spreid. See on küll riskirühma kuulumisest sõltumata kõigile tasuline, kuid efektiivsuse poolest võrreldav nõelaga manustatavale vaktsiinile. Kui aga vaktsiin ähvardab jääda tegemata nõelatorke ärevuse tõttu, kaaluge kindlasti tasulist sprei-alternatiivi.

Tänapäevased vaktsiinid ei tekita enamikul vaktsineeritutest kõrvaltoimeid. Nendel, kellel aga kõrvaltoimeid esineb, piirduvad need enamasti süstekoha punetuse, valulikkuse ja turse ning kerge palavikuga. Vaktsineerimisega kaasnevaid võimalikke kõrvaltoimed ei saa aga ligilähedaseltki võrrelda nakkushaiguse enda poolt põhjustatud tervisehädadega. Nii gripp kui ka Covid-19 võivad põhjustada püsivaid tervisekahjustusi, mis halvimal juhul lõpevad surmaga.

Gripi vastu saab nüüdsel ajal vaktsineerida pea igas apteegis, lisaks perearsti juures ja vaktsineerimiskabinettides. Üle 60-aastastele, rasedatele, kuni 7-aastastele lastele ja riskirühma kuuluvatele noortele on see tasuta. Gripivaktsineerimise kohta saab lisainfot www.gripivastu.ee ja Covid-19 vastase vaktsineerimise kohta www.vaktsineeri.ee Jätke veel kord meelde, et väikelaste, eakate ja rasedate jaoks võivad gripitüsistused olla eluohtlikud!

Kuivõrd gripp ja RS-viirus on ohtlikud ka väikelastele, peaksid vanemad viirushooajal hoiduma suurtest rahvamassidest ja kindlasti vältima pisikeste beebidega kaubanduskeskustes käimist. RS-viirus on peamine alla aastaste laste hospitaliseerimise põhjus viirushooajal.

Kindlasti soovitan väikeste laste vanematel vaktsineerida ka iseennast, sest selle lihtsa teoga saate oma last ja vanemealisi pereliikmeid veelgi paremini kaitsta. Samamoodi tasub end vaktsineerida riskirühma kuuluvate inimeste pereliikmetel, et kaitsta endaga koos elavaid lähedasi. Vaktsiin annab endale ja perele meelerahu ning näitab, et hoolid oma lähedastest.

Viimaks on oluline mõista, et igaüks meist saab haarata initsiatiivi ja olla isiklike otsustega teistele eeskujuks. See tähendab, et meie kõigi turvalisus sõltub igast ühest meist. Mida rohkem on meie seas vaktsineerituid, seda vähem saab viirus võimaluse levida. Mida rohkem on meie seas vaktsineerituid, seda vähem inimesi satub haiglasse. Mida rohkem on meie seas vaktsineerituid, seda pikem on meie tervelt elatud elu.