/nginx/o/2021/09/12/14063114t1h8efa.jpg)
Puusa- või põlveliigese asendamine ehk endoproteesimine on Eestis üks sagedasemaid plaanilisi lõikusi, mille ravijärjekorrad on pikad ja operatsiooni tuleb oodata kaua. Olukorra muutmiseks alustas Tervisekassa endoproteesimise raviteekonna parandamist.
Korrastatakse olemaolevat ravijärjekorda, et patsiendid jõuaksid kiiremini vajaliku abini. Operatsioonijärjekorras olevate patsientidega täpsustatakse üle nende terviseseisund, operatsioonivalmidus ja lisauuringute vajadus.
Uuest aastast suunavad perearstid patsiente endoproteesimise vajaduse hindamiseks ortopeedi juurde ainult e-konsultatsiooni kaudu. See tähendab, et perearst konsulteerib läbi tervise infosüsteemi ise ortopeediga, kes hindab, kas kõik vajalikud eeltingimused on täidetud, et patsient vastuvõtule kutsuda.
Kulunud puusa- ja põlveliigeseid asendatakse Eestis ligi 3600 korda aastas ja see arv kasvab iga aastaga. Paraku ei saa vaid rahastuse suurendamisega pikki ravijärjekordi kaotada, kuna lahendust vajav probleem on palju laiem. Eelmisel aastal alustas Tervisekassa koos partneritega endoproteesimist vajava inimese raviteekonna analüüsimist, et välja selgitada probleemid ja arendusvajadused. Ilmnesid mitmed murekohad.
«Näiteks selgus, et üksikutest teenustest ei moodustu terviklikku raviteekonda ja teenuseid ei planeerita vastavalt inimese vajadustele ja eelistusele. Probleeme on ka järjekorra haldamisega: abivajajaid ei lisata järjekorda alati samadel alustel, järjekord pole dünaamiline ning osapoolte vahel puudub selge rollijaotus ja informatsioonivahetus operatsiooniks ettevalmistumisel. See toob omakorda kaasa patsiendi terviseseisundi halvenemise, operatsiooni edasilükkumise, kulude suurenemise ning halvema ravikogemuse ja elukvaliteedi,» selgitas Tervisekassa projektijuht Sävelin Siida.
Selleks, et muuta patsientide raviteekond lihtsamaks, ravikorraldus terviklikumaks ning optimeerida osapoolte tööprotsessi ja ravikulutusi, käivitas Tervisekassa endoproteesimise juhtprojekti. 2022. aasta jaanuaris moodustati selleks ka töögrupp, kuhu kuuluvad Eesti Ortopeedia Seltsi, Eesti Perearstide Seltsi ja Eesti Taastusarstide Seltsi esindajad ning nelja proteesimisega tegeleva asutuse kvaliteedi-, arendus- või finantsjuht. Koostöös töögrupiga loodi endoproteesimist vajava inimese raviteekonna standard, et inimene jõuaks operatsioonile õigel ajal ja süsteemi osalistel ei oleks asjatut administratiivset koormust. Samuti töötati koos töörühmaga välja järjekorra korrastamise põhimõtted ja uus rahastusmudel.
Töörühma kuuluva Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeediakliiniku juhi ja Eesti Ortopeedia Seltsi juhatuse liikme Katre Maasalu sõnul on ortopeedidel suur huvi panustada, et patsiendi raviteekond ja ootejärjekord oleks paremini organiseeritud ning nad jõuaksid operatsioonini kiiremini ja lihtsamini. «Juhtprojektid on tõhus viis, kuidas selles suunas liikuma hakkamiseks kõiki osalisi mobiliseerida ja vajalikke muutusi käivitada. Kõige olulisem erinevus hakkab olema operatsioonijärjekorda lisamise tingimustes ehk täidetud peab olema kolm peamist kriteeriumi: patsient vajab operatsiooni, sest muu ravi enam ei aita; patsiendi tervis on korras ja ei esine vastunäidustusi; patsient on valmis operatsioonile tulema,» selgitas Maasalu.
Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liikme Reet Laidoja sõnul tekib endoproteesimise uue standardi järgi kõigil osapooltel selgem ülevaade, keda on põhjust operatsioonile suunata, millistel tingimustel on operatsioon näidustatud ning kes sellest suuremat kasu võivad saada. «Hea meel on tõdeda, et need tingimused on ühtlustatud ja teiste raviteekonnal kaasas olevate spetsialistidega läbi räägitud. Samuti on kokku lepitud eri spetsialistide vastutusalad kogu teekonnal. Endoproteesimisele suunates ei hinnata mitte ainult patsiendi liigese seisukorda, vaid inimest kui tervikut, arvestades ka tema kaasuvaid seisundeid, mis võivad õigete valikute tegemisel samuti määravaks osutuda. Oluline on, et protsessi käigus hinnatakse, mil määral inimene on operatsioonist kasu saanud,» lisas töörühma liige dr Laidoja.
Patsiendi raviteekonnal on palju osapooli, nagu perearst ja pereõde, ortopeed ja ortopeediaõde, taastusarst ja taastusravi spetsialistid. Neil kõigil on oma roll ja kõik osalised peaksid täitma just neid ülesandeid, mis on neile kõige sobilikumad. «Pigem tahamegi korrastada protsessi nii, et õige spetsialist teeb õigeid tegevusi õigel ajal ning kogu ravikorraldus on patsiendile ja teistele osapooltele selgem ja lihtsam,» selgitas Siida, kelle sõnul on projekti üks oluline suund senisest selgem rollide kirjeldus. Spetsialistide selgest rollijaotusest, infovahetusest ja koostööst sõltub patsiendi raviteekond ja tervisetulem.
Aasta lõpus ja uue aasta alguses toimuvad seoses endoproteesimise juhtprojektiga mitmed uuendused. Detsembri esimeses pooles avaldati uus ravistandardit käsitlev dokument, mis on kättesaadav haigekassa kodulehel.
Ühtlasi toimusid projekti ning standardit tutvustavad infotunnid nii raviasutustele kui ka perearstidele. Infotundide eesmärk oli anda täpsem ülevaade projekti olulisematest aspektidest ja ajakavast ning tutvustada põhjalikult ja sisuliselt uusi endoproteesimise raviteekonna põhimõtteid, rollide ja teenuste kirjeldust ning raviteekonna etappe.
«Detsember on üleminekuperiood ja tervishoiuteenuse osutajad võivad juba vastavalt standardile toimetama hakata, kuid uuest aastat minnakse uuele standardile täielikult üle. Üks oluline muudatus on ka see, et alates 1. jaanuarist suunavad perearstid patsiente endoproteesimise vajaduse hindamiseks ortopeedi juurde ainult e-konsultatsiooni kaudu. See tähendab, et perearst konsulteerib läbi tervise infosüsteemi ortopeediga, kes hindab, kas kõik vajalikud eeltingimused on täidetud, et patsient vastuvõtule kutsuda,» ütles Siida.
Ühe olulise etapina näeb Tervisekassa endoproteesimise ravijärjekorra korrastamist. «Praegu oleme olukorras, kus saaksime uue raviteekonna rakendamisega alustada, aga täielikult uuele tasemele üleminekut takistab tuhandetest patsientidest koosnev järjekord. Meie prioriteet on järjekorras ootavad inimesed võimalikult kiirelt operatsioonile aidata. Kuid selleks on vaja kontrollida, kas nende seisund võimaldab opereerida, ja veenduda, et inimesel on endiselt soov operatsioonile minna,» selgitas Siida.
2023. aasta aprillist testib Tervisekassa raviasutustes koos uue standardiga ka endoproteesimise raviteekonnapõhist tasustamist. «See tähendab, et ühel raviteekonnal on üks hind ehk seome kõik endoproteesimise raviteekonnaga seotud teenused kokku: ettevalmistamise, ravi, taastumise, kaasuvate haiguste ja tüsistuste ravi. Nii tekib stiimul parandada koostööd. Samuti lisame raviteekonna standardi põhjal puuduvad teenused raviteekonna maksumusse. Selleks, et standardi kasutamist motiveerida, arvestame tasustamisel ka standardist kinnipidamist ja tulemusi,» lisas Siida. Ta sõnul on Tervisekassa valmis tulevikus suurendama ravijuhtude arvu, kui projekti tulemusel veendutakse, et raviprotsess on optimaalne ja inimesed liiguvad süsteemis sujuvalt.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)