/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2022/12/19/15035752t1h4234.jpg)
Kui võrrelda Eesti vabariigi algusaastatel levinud nakkushaiguseid praegustega, siis on pilt täiesti erinev, vahendab kliinik.ee.
Kas oskad arvata, mis haigused levisid 1919. aastal Eestis?
Ajutine Valitsus võttis 1919. aasta veebruaris vastu määruse, mille järgi tuli registreerida 21 nakkushaigust (tollal nimetusega külgehakkavad haigused). Esimese aasta jooksul registreeriti kokku 10 873 haigusjuhtumit. Kõige rohkem (30 protsenti) oli nende seas verist kõhutõbe ehk düsenteeriat, mida registreeriti aasta jooksul 3284 korral ehk 31 haigusjuhtumit iga 10 000 elaniku kohta. Teised sagedamini registreeritud nakkushaigused olid sarlakid (2100), leetrid (1754) ja plekiline soetõbi ehk plekitüüfus (1232).
Vabadussõjaaegsetel ja -järgsetel aastatel oli Eestile iseloomulik nakkushaiguste taudikujuline levimine. Taudide tõttu võis mõne haiguse levik järjestikustel aastatel hüppeliselt muutuda. Kui vaadata näiteks 1920. aasta andmeid, siis leiab verise kõhutõve alles teiselt kohalt, sest selle kõrval puhkes samal aastal teine ja veelgi suurem taud – plekiline soetõbi, mida registreeriti üle kolme korra rohkem kui aasta varem.
:format(webp)/nginx/o/2022/12/19/15035744t1hea5e.png)