Mentorlus toetab perearstide arengut

Perearst Ruth Kalda. Foto: Erakogu

Tänavu teist aastat väldanud perearstide mentorlusprogrammiga said 19 perearsti enda kõrvale mentorid, kes kuue kuu jooksul toetasid arstide enesearengut, andes nende tööle tagasisidet ja õpetades neile uusi oskusi.

Igal aastal on tervisekassa hinnanud perearstikeskuste toimimist ja näinud, et orienteeruvalt 200 perearsti vajavad toetamist, et pakkuda patsientidele veelgi kvaliteetsemat tervishoiuteenust. Seetõttu lõi tervisekassa tuge vajavatele perearstikeskustele mentorlussüsteemi, mis aitab programmis osalejaid ja annab ka võimaluse parendada kogu perearstisüsteemi tervikuna.

Toetust vajavat perearsti nõustab kogenud kolleeg, kellega koostöös on võimalik oma tööd paremaks muuta. 19 mentee-mentor paari kohtusid poole aasta jooksul regulaarselt, et nii jooksvaid ülesandeid kui ka pikemaajalisi plaane omavahel arutada. «Mentorite ülesanne oli keskenduda menteede toetamisele ning pöörata rõhku just juhendatava enda sõnastatud eesmärkidele, näiteks sellele, kuidas muuta töökorraldus oma praksises efektiivsemaks, motiveerida meeskonda või korraldada tööde jaotust nii, et patsiendid saaksid oma muredele võimalikult kiiresti abi,» kirjeldas tervisekassa esmatasandi teenuste spetsialist Mari Kalbin.

Lisaks kohtumistele toimusid programmi vältel töötoad ning inspireerivad loengud. Töötubades räägiti mentorlusprotsessi eesmärkidest, tagasisidestamisest ja täideti mentorluse jälgimislehte. Loengutes käsitleti meeskondades tööolukordade lahendamist, koostööpartnerite tüüpe, kuidas tõhusaid küsimusi esitada ja räägiti ka muuseas hea mentori omadustest.

Perearsti Triinu-Mari Otsa sõnul õpetas programm talle mentorina avatust ja jagamise julgust ning ka teiste osapoolte kuulamist. «Minu mentee õpetas mulle, et kiirustamata näed ja õpid protsessist rohkem. See programm andis mulle laiema perspektiivi, oskuse kuulata ja usaldada kolleege. Usun, et kõik programmis osalejaid said kaasa tööriistakasti, mis aitab paremini oma meeskonda juhtida ja ka patsiente paremini toetada,» tõdes perearst.

Programm on õpikoht nii mentoritele kui ka nende menteedele. Just seepärast otsustas sellest osa võtta ka perearst Marin Kraft-Jaaksoo, seda nii mentori kui ka hiljem mentee rollis. Mentorlusprogrammiga ajendas teda liituma eelkõige aktiivne sisekaemus kui ka janu uute teadmiste, juhtimismeetodite ja süsteemsuse järgi.

«Menteena õppisin ajajuhtimist ning ka mõtlemine muutus kompleksemaks ja süsteemsemaks. Mentori rollis jällegi mõistsin, et juhtimisteemad on universaalsed. Kõige aluseks on inimene ja inimsuhted, mis õpetavad meile pidevalt midagi, mis on ettearvamatu ja üllatav.

Isiklikult oli programmi suurim kasutegur minu jaoks gruppi kuulumine ja äratundmine, et ka teistel on sarnaseid probleeme, millega nad praksise töös silmitsi seisavad. Töötades üksikpraksises oli mul vajaka tagasisidest ja mõttekaaslastest ning juhtimisalaselt oli puudu ka süsteemsuse ja komplekssuse tunnetamise ühtsusest. Hindan väga, et programmis osalejate hulgas oli ka teisi osapooli, otsustajaid ning võimekaid muutuste suunajaid,» kirjeldas oma kogemust dr Kraft-Jaaksoo.

Sel aastal kaasati programmi ka tugicoach`id, kes olid omakorda mentor-mentee paaridele toeks. Tugicoach`ideks olid eelmise aasta mentorid, nende seas ka näiteks perearst Ruth Kalda, kelle sõnul on programm väga vajalik, et perearstid saaksid omavahel olulisi kogemusi vahetada ja üksteise tegevusi ning arengut toetada. «Osalesin seekord programmis tugicoachina ja olin oma mentoritele persooniks, kellega nad said nõustamisega seotud kogemusi ja küsimusi arutada. Seega tegin mentoriga koostööd selleks, et programmi sisenenud mentee jõuaks enda jaoks seatud oluliste teetähisteni,» rääkis dr Kalda. Senise kogemuse põhjal tundub talle, et perearstid vajavad enim tuge oma meeskonna juhtimises, tööülesannete delegeerimises, aga ka selles, kuidas leida kvaliteetaega enda ja oma lähedaste jaoks. «Paljusid perearste kimbutab ületöötamine. Kuidas prioriseerida oma tegevusi ja vältida seeläbi läbipõlemist, on samuti teemad, mis on alati päevakorral,» lisas perearst.

Mari Kalbini sõnul aitab selline perearstide vaheline koostöö programmis osalejatel parimaid praktikaid jagada ja analüüsida oma tegevuste tulemuslikkust «Tuleviku vaates on eesmärk koolitada välja piisavas mahus mentoreid, kes hakkaksid ka ise mentorlust pakkuma ehk selline vastastiku toetamine ja parimatest praktikatest õppimine võiks hakata iseseisvalt toimima. Seeläbi on võimalik muuta tugevamaks kogu perearstisüsteemi terviklikult,» on Kalbin veendunud programmi vajalikkuses ja jätkumises ka tulevikus.

Mentorlusprogrammi korraldab tervisekassa koostöös talentide juhtimise ettevõtte Fontes ja Eesti perearstide seltsiga.