Need kolm märki viitavad külmakahjustusele

Eriti tundlikud külmakahjustuse suhtes on sõrmed ja varbad. Foto: Shutterstock

Külmakahjustuse osas tuleb valvas olla, sest see võib tekkida üsna kiiresti, kui õues on palju tegemist.

Reader’s Digest reastab külmakahjustuse sümptomid ning abinõud, kuidas ennast selle eest kaitsta.

Punaseks värvunud nahk. Külmakahjustus tekib kergemini sõrmedel, varvastel, põskedel, ninal, kõrvadel ja lõual. Kui üks neist piirkondadest värvub punaseks, on tegu juba esimese külmanäpistusega. See ei kahjusta nahka küll oluliselt ega ka jäädavalt, kuid annab juba märku, et peaksid soojemasse kohta minema. Teine ohumärk on see, kui nahk on katsudes väga külm ning pisut valulik.

Kihelus jäsemetes. Kui esimest külmanäpistust tundes ei pöördu sa soojemasse kohta, hakkab tekkima külmakahjustuse algstaadium. Sel ajal võib nahk muutuda tuimaks või tekib hoopis sügelev, kihelev, kipitav tunne. Tuimuse tõttu aga ei pruugi paljud täpselt aru saadagi, et külm on sisse tunginud ja hakkab peagi nahka ning jäsemeid kahjustama. Seega kuigi pakane teeb põsed armsalt punaseks, tuleb selle avaldumisel peagi tagasi tuppa pöörduda, mitte hullemat seisukorda ootama jääda.

Kõvaks tõmbunud nahk. Pikem viibimine pakase käes toob kaasa naha paksenemise – sümptomi, mis näitab võimalikku kudede kahjustust. Nahk võib välja näha isegi pisut läikiv ning vaha meenutav. See staadium ohustab tugevalt aga ka nahka, millel võivad tagasi sooja pöördudes tekkida villid.

Mida teha?

Kui tekkima on hakanud külmakahjustuse märgid, on kõige olulisem võimalikult kiiresti sooja kohta pöörduda. Pane külmetanud jäsemed sooja vette ligunema või kata sooja rätikuga. Kui võimalik, peaks keegi teine kontrollima veetemperatuuri, kuna külmetanud inimene ei pruugi seda õigesti tajuda. Kui külmunud ja tuim nahk hakkab soojenema, võib see muutuda punaseks ja tekkida taas kihelustunne. See näitab lihtsalt seda, et tavaline vereringe hakkab taastuma. Kindlasti ei tohi käsi kohe kuuma küttekeha vastu panna ega ka kuuma vette. 

Külmakahjustuse ennetamiseks riietu kihiti, nii et riidekihid poleks väga liibuvalt vastu nahka. Keha vastas olev kiht peaks hoidma kuivana, järgmised looma isolatsiooni ning pealmine kaitsma tuule ja sademete eest. Ära unusta pakse sokke, veekindlaid jalatseid, sooje kindaid, mütsi ja salli.

Huvitaval kombel on vedelikupuuduses keha suuremas külmakahjustuse ohus. Isegi kui sul pole otseselt janu, tasuks enne välja toimetama minekut juua klaasitäis vett. Külma ilmaga tasub alkoholi vältida, sest kuigi naps annab korraks sooja, võib see siiski vedelikupuudust süvendada ning panna keha kiiremini soojust kaotama. Ka toit hoiab keha soojas, mistõttu ei tasu päris näljasena õues olla ega sportida. Üldiselt aga tuleks pakasega hoida ennast liikumas, et säilitada normaalne vereringe.