Need tegurid võivad kõõma tekkimisele kaasa aidata

Kõõma põhjustajaid võib olla mitu. Foto: Shutterstock

Kõõm on nagu kutsumata külaline, kes otsustab saabuda siis, kui selleks on kõige ebasobivam hetk. Tegelikult napib paljudel inimestel teadmisi kõõma olemusest. Miks kõõm tekib ja kuidas sellest lahti saada, räägib BENU apteegi kosmeetikakonsultant Marite Talbre.

Kõigi inimeste peanahal elab Talbre sõnul seen (Malassezia globosa), mis toitub peanahale omasest rasust. Rasu ülesanne on juukseid ja peanahka niiskena hoida.

«Rasu lagunemisel tekib kõrvalsaadusena oleiinhape, millele on tundlikud ligi 50 protsenti inimestest, mistõttu reageerib nende peanahk sellele nahaärritusele põletikulise seisundiga,» selgitas ta.

Just tekkinud põletik põhjustab peanaha muutumise punetavaks ja sügelevaks, mille tulemusena annab keha ajule signaali hakata naharakke kiiremini peanahalt eemaldama. «Rakkude irdumine on katse vabaneda nahka ärritavast ainest ja füüsiliselt avaldub see õlgadele langevate valgete kettudena ehk siis üldlevinud ja tuntud kõõmana,» sõnas konsultant.

Ent kõõma võib põhjustada ka peanaha liigne kuivus. «See puudutab peamiselt neid inimesi, kes tihti juukseid tugeval kuumarežiimil föönitavad või neid liiga tihti värvivad. Veel võivad põhjusteks olla hormonaalsed muutused, vale toitumine, stress, halb vereringe või ebasobivad hooldustooted,» loetles ta.

Kõõm ei ole Talbre sõnul sugugi tühine probleem: kui peanahk on ärritunud ja põletikuline ning juuksejuur ei saa enam normaalset toitu, ei kasva juuksed normaalselt ja võivad halvimal juhul isegi katkema ja välja langema hakata. «Kõige sagedamini esineb kõõma just rasusel peanahal, aga nahaketendus võib kaasneda ka nahahaiguste, näiteks seborroilise ekseemi ja psoriaasi korral.»

Kõõma on mitut tüüpi

Ehkki paljudele võib tunduda, et kõõm on alati ühesugune, eristatakse tegelikult kolme kõõmatüüpi. «Minu kogemus apteegis töötades on see, et inimesed tegelikult ei tea üldse, et kõõma on mitut tüüpi. Alles diskussiooni käigus selgub, missugust toodet klient vajab ja väga tihti ollakse üllatunud, et on olemas erinevad tooted sellise probleemi jaoks,» ütles ta. Ent millised need tüübid ikkagi on?

Kuiv kõõm esineb rohkem talvekuudel ning sümptomiteks on kiskuv, kuiv ja sügelev peanahk. Kratsimise tõttu on kõõmahelbeid rohkelt ja juuksed võivad selle tulemusel muutuda tuhmiks ja nõrgaks.

Rasuse kõõmaga kaasnevad marrastunud punetavad laigud, sügelemine ja paksemad kollakad peanaha soomused. Suurenenud rasuerituse tõttu kleepuvad soomused peanaha ja juuksekarvade külge ning võivad põhjustada juuste väljalangemist. Suurenenud rasueritus omakorda tekitab seborroilist dermatiiti.

Mõlemat, nii kuiva kui ka rasust kõõma, võib lugeda seborroilise dermatiidi kergemateks vormideks.

Raskema vormi puhul esineb põletik, punetus ja ketendamine ka kulmude, kõrvade, nina jms piirkonnas. Haigus võib alguse saada igas eas pärast puberteeti, mil rasueritus hakkab intensiivistuma, kuna pärmseen toitub just rasust.

«Lööbed tekivad periooditi ja tavaliselt ootamatult ning probleem võib kesta aastaid. Vajadusel tuleb uurida haigusseisundi kohta oma arsti käest,» toonitas kosmeetikakonsultant.

Erinevad tegurid võivad muret veelgi süvendada

Kuigi kõõma algpõhjus on Talbre sõnul alati sama, võivad seisundit süvendada muu hulgas järgmised tegurid:

Nahaärritus ja rasune nahk. Selle põhjuseks võib olla seborroiline dermatiit, mis avaldub valgete või kollakate kettudega kaetud punetava ja rasuse nahana. Haigus võib esineda peanahal ja teistes rasunäärmerohketes kehapiirkondades, nagu ninasõõrmete ümber olevad voldid, kõrvatagused, kube ja kaenlaalused.

Kuiv nahk. Kui teil on kuiv nahk või selline haigus, nagu ekseem, on tõenäoline, et teie peanahk muutub samuti kuivaks, ketendavaks ja tõenäoliselt hakkab sügelema. Kuivast nahast tingitud ketud on tavaliselt väiksemad ega ole nii rasused. Kuiva naha probleem võib süveneda külmas kliimas ja kuivade ilmastikutingimuste tagajärjel talvel.

Ebapiisav juuste pesemine. Kui te ei pese oma juukseid regulaarselt, võivad rasu ja surnud naharakud peanahale kuhjuda, põhjustades kõõma tekke. Kõõma korral esinevat rasust nahka võivad tekitada ka meessuguhormoonid (androgeenid). Aga samas ka just liiga sage juuste pesemine võib peanahka kuivatada ja seeläbi kõõma põhjustada. Tervisliku tasakaalu säilitamiseks soovitatakse juukseid pesta ülepäeviti või nii tihti, nagu inimene tunneb, aga et peanahal oleks hea olla.

Kõõma teket võib soodustada ebaregulaarne harjamine, sest see annab võimaluse surnud naharakkudel peanahale kuhjuda.

Kõõma teket soodustab õhusaaste, sest õhus ringlevad kemikaalid võivad nahka mõjutada ja põhjustada nahal ja peanahal nahaärritust, viies kõõma tekkeni.

Juuksehooldustooted, nagu aluselised šampoonid. Kõõmaga hädas olevad inimesed peaksid valima neutraalse või kergelt happelise pH-väärtusega šampooni. Kui kasutate mittesobivat juuksehooldustoodet, millele te tundlik olete, võib peanahk reageerida nahasügeluse ja -ketendusega. Teatud õlisid sisaldavad juuksehooldustooted võivad samuti kõõma süvendada, sest need lipiidid on kõõma põhjustavale pärmseenele toiduks, pannes seene vohama. Ka soengu stiliseerimisvahendid võivad peanahale kuhjuda ja rasusust põhjustada.

Tasakaalustamata dieet. Suure tsingi, B-vitamiini ja rasvade sisaldusega toit aitab kõõma teket ennetada.

Stress võib halvendada mistahes nahahaigust ja pärssida immuunsüsteemi. Kuigi Malassezia elab kõigi inimeste peanahal, hakkab see vohama siis, kui immuunsüsteem on häiritud või pärsitud, tekitades kõõma. Stress võib põhjustada sügeluse-kratsimise tsüklit – mida rohkem kratsite, seda rohkem teie peanahk sügeleb. Stressitaseme alandamiseks ja peanaha tervise parandamiseks on igapäevarutiini seega oluline lisada lõõgastavaid tegevusi.

Kuumus ja kuiv õhk võivad peanahka samas liiga palju kuivatada ja kõõma süvendada.