Tsüstilise fibroosi ravim võib päästa kopsupõletiku-surmast

Kopsu veresoonte rakkude fluorestsentsmikroskoobi pilt. Uuring näitas esimest korda, et neil rakkudel on CFTR-kloriidkanalid (roheline). Kopsupõletik põhjustab nende ioonkanalite töö häirumise, mis omakorda suurendab kopsuveresoonte läbilaskvust. Mis omakorda tähendab, et kopsu alveoolid täituvad põletikulise vedelikuga ega saa varustada keha hapnikuga. Rakutuumad paistavad ümarate tumedate laikudena ja rakumembraanid peenete joontena. Foto: © Charité | Lasti Erfinanda

Viirused ja bakterid nagu SARS-CoV-2 ja pneumokokk võivad põhjustada rasket ja eluohtlikku kopsupõletikku. Kui kopsud täituvad vedelikuga, ei saa nood enam keha vajalikul määral hapnikuga varustada ning see võib olla eluohtlik. Charité – Universitätsmedizin Berlin teadlased on nüüd avastanud molekulaarsed mehhanismid, mis käivitavad vedeliku kogunemise kopsudesse. See aitas neil leida ka ravimi, millega raskeid kopsupõletikke ravida. Juba kasutusel olev tsüstilise fibroosi ravim osutus nende laborikatsetes väga tõhusaks. Ravimi mõju ei sõltu sellest, milline viirus või bakter kopsupõletiku põhjustanud on.

Kopsupõletik on kõige sagedasem põhjus, miks vedelik kopsudesse koguneb. See seisund, mida nimetatakse kopsuturseks, põhjustab kopsude õhuruumi osade täitumist vedelikuga. Patsientidel on raske hingata ja nende keha ei saa piisavalt hapnikku. Diagnoosiks on äge respiratoorse distressi sündroom ehk ARDS.

«Vaatamata tipptasemel meditsiinilistele protseduuridele sureb intensiivravis umbes 40 protsenti ARDS-iga patsientidest. Probleem on selles, et antibiootikumid, viirusevastased ravimid ja immuunmoduleerivad ravimeetodid toimivad harva piisavalt hästi,» ütleb uuringu juht prof Wolfgang Kuebler, Charité füsioloogiainstituudi direktor. «Seetõttu kasutasime oma uuringus (tavapärasest) väga erinevat lähenemisviisi. Selle asemel, et keskenduda haigustekitajatele (viirustele ja bakteritele), keskendusime kopsude veresoonte barjäärifunktsiooni tugevdamisele. See on mõistlik, kuna see on kopsuturse vedeliku allikaks. Kopsu veresooned muutuvad läbilaskvaks, võimaldades vedelikul verest voolata ümbritsevatesse kudedesse ja seeläbi õhuruum üleujutada.»