Valu põhjustav haigus saab hoogu pidusöögist

Liigesevalu põhjustav reumatoidartriit. Foto: Shutterstock

​Liigesevaevusi põhjustavad podagra ja reumatoidartriit ehk krooniline liigesepõletik on haigused, mille puhul elukvaliteet ei pruugi väheneda, kui õige ravi, dieedi ja elustiiiliga hoiad oma näitajad kontrolli all.

SYNLABi laboriarsti, dr Meeli Glükmanni sõnul on pärast diagnoosi saamist mõlema haiguse puhul regulaarne verepildi jälgimine väga oluline. Nii saab teada, kui aktiivne on põletik organismis, kas dieet on õige ja ravi piisavalt tõhus. «Vahel piisab vaid mõne toiduaine või selle koguse muutmisest toidukorras, et näiteks podagra korral taas jalule saada,» tõdeb dr Glükmann ja lisab, et nende haiguste kulgemise jälgimiseks ja seeläbi paremaks toimetulekuks on laborianalüüsidest koosnevad paketid välja töötatud koostöös Eesti Reumaliidu ja Eesti Reumatoloogia Seltsiga.

Podagra haigushoog tabab ootamatult ja sageli pärast pidusööki

Podagra on organismi ainevahetuse häire, mis tekib siis, kui kusihapet koguneb verre palju, ja see hakkab ladestuma inimese kudedesse, näiteks liigestesse. «Kusihappesoolade kristallid ladestuvad liigesepindadele, areneb krooniline artriit, mis kahjustab liigesekõhre ja luukude. Põletik avaldub turse, punetuse ja valuna,» räägib dr Glükmann.

Ta lisab, et kusihapet leidub inimese organismi kõikides kudedes, kuid selle kuhjumist võib põhjustada geneetiline soodumus, kusihapperikaste toiduainete ja alkoholi tarvitamine ning mõned ravimid.

Esimene valuhoog tabab sageli just suure varba põhiliigest. Iseloomulik on haigusehoo järsk algus, eriti öösel ning pärast rammusat sööki ja alkoholi tarvitamist. Samuti võib kaasa aidata külmetumine ning füüsiline ja vaimne ülepinge. Iseloomulikud sümptomid on ka palaviku tõus ja sellega kaasnevad külmavärinad.

Järgmiste haigushoogudega võivad olla seotud juba uued liigesed. Näiteks jalapöid, hüppeliigesed ja põlved, naistel ka sõrmeliigesed. Haigus võib mõjutada ka neerude tööd, samuti võivad kusihappe kristallid sadestuda kuseteedes neerukividena.

Mehed haigestuvad podagrasse enam kui naised

Tavaliselt haigestutakse podagrasse 40-50 aasta vanuselt. Mehed haigestuvad sagedamini kui naised. Naistel suureneb haigestumise risk seoses menopausiga ning see on dr Glükmanni sõnul aeg, mil naised peaksid tervisekontrollis tihedamaini käima, et ennetada südame-veresoonkonna- ja suhkruhaigust, mis võivad omakorda olla podagra eelsoodumuseks.

Ägeda podagrahoo ilmnemisel tuleb pöörduda perearsti poole, kes vajadusel suunab edasi reumatoloogi vastuvõtule. Äkilise podagrahoo raviks kodustes tingimustes on liigese puhkus, jääkott ja valuvaigisti. Kuid kõige olulisem on vältida valgu- ja puriinirikkaid toite, mis tähendab kusihappevaest dieeti.

Kusihappevaene dieet on A ja O

Podagrat põdeva inimese elus on dr Glükmanni nõuandel oluline alustada juba esimese hoo järel kusihappevaest dieeti ja järgida oma perearsti või reumatoloogi ravisoovitusi. Kusihappe taseme ülemäärase tõusu põhjuseks võib olla valgu- ja puriinirikka toidu rohke tarvitamine ning alkoholi liigtarvitamine.

Probleemide põhjuseks võivad olla veel ülekaalulisus, pärilik eelsoodumus ja ainevahetuse häired. Samuti teatud ravimite tarvitamine, mis soodustavad vee eritumist organismist. Kusihapet langetavat dieeti peavad eriti jälgima südame-veresoonkonnahaiguseid põdevad inimesed ja suhkruhaiged.

Vajadusel määrab arst kusihappe taset alandavat ravimit. Ravi ja dieedi toimimist aitab regulaarselt jälgida podagra diagnoosi saanud inimeste tervisekontroll. See näitab, kui aktiivne on põletik organismis ning kas kusihappe tase vastab eesmärkväärtusele. Samuti saab hinnata ravimite mõju maksatalitlusele. Podagrahaige jälgimise pakett on mõeldud inimesele, kes on saanud podagra diagnoosi ning soovib jälgida haiguse kulgu ning oma organismi seisundit. See annab vastuse küsimustele, kas ravi on efektiivne, kui aktiivne on põletik organismis, kas ravimite tarvitamine on mõjutanud maksatalitlust, kas vere üldpilt on normaalne, ja kas kusihappe tase organismis vastab ravi eesmärkväärtusele (alla 360 umol/l või toofuste korral alla 300 umol/l).

Reumatoidartriit ehk krooniline liigesepõletik

Rahvas nimetab seda reumaks. Arstid aga eristavad ja diagnoosivad üle 100 toesehaiguse, nende hulgas reumatoidartriiti. Äge reuma ehk reumaatiline palavik näitab konkreetset bakteri(streptokk) tekitatud haigust, mis võib kahjustada südant, liigeseid, kesknärvisüsteemi, nahka ja nahaalust kudet.

Naistel esineb kroonilist liigesepõletikku enam

Reumatoidartriit on krooniline immuunsüsteemi liigesepõletik, kus põletikust on haaratud mitmed liigesed. Autoimmuunne põletik kahjustab liigesekapsli sisekesta, mis vahetult ümbritseb liigeseõõnt. Kroonilise põletiku tagajärjel tekib valu ja halveneb liigese liikumine. Haigusest võivad olla haaratud ka liigeselähedased koed nagu limapaunad, kõõlustuped, lihased. Kõige sagedamini haigestuvad 40-70-aastased naised ja kõige harvem noored mehed ning sageli on tegemist päriliku eelsoodumusega. Haiguse vallandumist soodustavad tegurid võivad dr Glükmanni sõnul olla teatud nakkushaigused, suitsetamine, ülekaal ja võimalik, et ka liigeste vigastused.

Reumatoidartriit on liigesekesta sisekihi põletikuline vohamine. Liigesekest, mis tervena on õhuke, hakkab liigesekesta põletiku tekkimisel paksenema. Sellesse kasvab uusi veresooni ja koguneb mitmesuguseid põletikurakke. Kõik see tingib valu ja häirib liigeste normaalset liikuvust. Põletikurakud eritavad enda ümber põletikulisi aineid, mis verega levivad kõikjale ning põhjustavad üldisi põletikunähte. Eesti Reumaliidu ja Eesti Reumatoloogia Seltsiga koostöös välja töötatud reumaatilise haige jälgimise pakett koondab dr Glükmanni sõnul kokku kõik olulised analüüsid, mida diagnoosi saanud inimene võiks ravi mõju ja oma tervisliku seisundi hindamiseks regulaarselt teha. 

Artikkel ilmus esimest korda 25. detsember 2022.