:format(webp)/nginx/o/2018/11/12/11568810t1hb693.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/12/26/15046650t1h2897.jpg)
Paljud teevad südame-veresoonkonna tervisele karuteene, jättes liigkõrge vererõhu vastu välja kirjutatud rohud võtmata, nendib regionaalhaigla kardioloog professor Margus Viigimaa ja soovitab koroona põdemise järel nõrgaks jäänud südant mõõduka liigutamisega turgutada.
«340 000 patsienti, kes saavad Eestis hüpertooniaravi, on väga õigel teel – nende südame-veresoonkonna haiguste risk langeb peaaegu normaalse vererõhuga inimese tasemele. Väike vahe jääb – aga meeletu erinevus on nendega, kes on kõrge vererõhuga ja ei võta ravimeid,» ütleb Viigimaa.
Nii Eestis kui ka teistes riikides on Viigimaa sõnul teatud hulk inimesi, kes ei võta väljakirjutatud ravimeid, kuna tunnevad end hästi, ehkki nende vererõhk on stabiilselt 160/100. Nad võivad end tunda väga hästi, sest ajuvereringe häired ja muud vaevad tekivad alles 180 juures. Ja kui enesetunne on hea, valus ei ole, milleks siis rohtu võtta?
«Veresooned lupjuvad oluliselt kiiremini, kui vererõhk on kõrge,» põhjendab Viigimaa. «Nii et tagajärjed tulevad kunagi ikka, ja palju varem võrreldes sellega, kui vererõhk oleks normaliseeritud.»
Viigimaa lisab, et kõrge vererõhuga on kõige tihedamalt seotud ajuinsult.
:format(webp)/nginx/o/2022/12/26/15046650t1h2897.jpg)
Suurbritannias viidi läbi suur uuring, milles üle 21 000 patsiendi uurimise põhjal saadud tulemused näitasid, et ei ole vahet, kas võtta vererõhuravimeid hommikul või õhtul. «Mõlemal juhul saadi väga tugev edu. Võib rahulikult võtta hommikul või õhtul,» nendib kardioloog.
Kui tegu on väga raske hüpertooniatõvega ja patsient vajab mitut preparaati, siis võetakse tavaliselt üks tablett hommikul ja teine õhtul.
Samuti on olemas kombinatsioonpreparaadid ehk üks tablett võib sisaldada näiteks kolme komponenti.
«See ongi see tänapäevane hüpertensiooniravi, et ühes tabletis on koos mitu toimeainet optimaalses proportsioonis, mis tugevdavad toimet ja vähendavad kõrvaltoimete esinemissagedust.»
See tähendab kardioloogi sõnul, et saab kasutada väiksemaid ravimidoose.
Maailmas tehtud uuringutes on leitud, et alla poole patsientidest võtab pärast müokardiinfarkti kõiki neile välja kirjutatud ravimeid. Sageli on neid vaja võtta viis-kuus ja nii mõnigi jätab mõne rohu võtmata.
«Aga siis leiutati polüpill, kus on koos kolm ravimit, mida infarkti järel võtta tuleb. Juba kuue kuu jooksul tekkis erinevus nende vahel, kes said kolme tabletti ja kes kolme ravimit ühes tabletis. Need, kes said ühes tabletis, võtsid ravimit palju paremini, ja juba poole aasta jooksul oli uute müokardiinfarkti juhtude esinemissageduse alanemise pealt tulemus näha. Nüüd on polüpillidel kindel tõestus.»
Viigimaa sõnul on polütabletis aspiriin südame pärgarteri trombi riski vähendamiseks, ramipriil südame edasise kahjustuse vältimiseks, veresoonte funktsiooni parandamiseks ja vererõhu langetamiseks ning kolesteroolilangetaja atorvastatiin. «Seda tüüpi ravimid on vajalikud pärast südamelihase infarkti.»
Eestlane sööb päevas kümme grammi soola
«Suur soola tarbimine tekitab kõrgvererõhutõbe ja südame-veresoonkonnahaigusi,» nendib Viigimaa. Soovitustes on soola päevaseks maksimaalseks annuseks märgitud viis grammi, parem vähem.
Hiinas on soola tarbimine suur ja probleem ajuinsuldi sage esinemine. Rahvusvaheline teadlaste meeskond tegi uuringu, kus üle 10 000 patsiendi tarbis soola tavapäraselt ja teine grupp, üle 10 000 patsiendi, sai mineraalsoola, kus naatriumkloriidist oli 30 protsenti välja vahetatud kaaliumkloriidi vastu. Tavasoolas on naatriumkloriidi sada protsenti.
«Uuringud näitavad kõik, et naatriumi liigse tarbimisega tõuseb vererõhk ja kui kaaliumit on vähe, aga seda peaks just rohkem olema. Tõuseb vererõhk ja tekivad südame rütmihäired ja muud probleemid. Tulemused olid Hiina uuringus ülimalt head ja näitasid, et ajuinsuldi tekke risk langes väga oluliselt.»
Jälgimisperiood oli viis aastat. Uuringusse kaasatud patsiendid olid ajuinsulti põdenud ja mineraalsoola tarvitades langes neil süstoolne vererõhk 3,3 millimeetrit elavhõbedasammast. Vähenes ka teiste südame-veresoonkonna haiguste risk, sealhulgas südameinfarkti oma, samuti üldsuremus.
«See on Eestis väga oluline teema, sest meil on mineraalsoolad, näiteks Pan-sool, mida hüpertoonikud kasutavad. Leidis kinnitust, et peaksime neid rohkem kasutama,» ütleb Viigimaa. «Mineraalsool on peaaegu sama maitsega, mis tavaline sool, aga langetab vererõhku.»
Keha normaalse toimimise huvides peaks soola tarbimine jääma päevas kolme ja viie grammi vahele. Kesk-Euroopa riikides on keskmine soola tarbimine kuus kuni kaheksa grammi, Soome on jõudnud samuti kaheksa grammini. 40 aastat tagasi tarbiti seal umbes 16 grammi soola päevas.
«Eestis on soola tarbimine kusagil kümne grammi juures, nagu on ilmnenud uuringutest, milles vaadeldud ööpäevast naatriumi eritumist uriinis,» ütleb Viigimaa.
Süda vajab pärast koroonat tugevdamist
Viigimaa tõdeb, et nii mõnedki patsiendid pole veel ka aasta pärast Covid-19 põdemist taastunud, on nõrgad. «Põhiline põhjus on südamelihase põletik. See tekib suurel osal alguses mingil määral, tavaliselt kuu-kahega süda taastub, aga osal jääb see kauemaks.»
Inimestele, kes on koroona aktiivse faasi järel pikalt raskesti põdema jäänud, on tehtud magnetresonantstomograafia, mis näitab südamelihase põletiku kahjustust täpsemalt. «Väga sageli leiame läbipõetud südamelihase põletikku, aga meil ei ole mitte midagi sinna parata – süda taastub, aga väga aeglaselt, ja mõnel ei pruugigi ära taastuda,» sõnab Viigimaa.
«Väga sageli kaasnevad südamelihase põletikuga südame rütmihäired,» jätkab Viigimaa. Sageli pole neid enne olnud ja inimesed ehmuvad. «See on kindlasti üks sümptomeid, mille alusel peaks hakkama südant
uurima. Iseenesest peaks füüsilist koormust vähendama, aga mitte päris ära jätma. Väga sageli olen näinud seda, et inimesed hakkavad väga kartma, aga kui väga järsult langeb kehaline koormus, siis see ei ole südame taastumisele hea.»
Viigimaa õpetab, et südamele ei tohiks anda äkilise iseloomuga koormust või tõsta raskeid asju, aga rahulik kõnd tuleb kasuks.
«Väga paljud uuringud näitavad, et isegi südamepuudulikkuse all kannatajatel aitab tervist turgutada liikumisravi või iga päev kindla distantsi läbimine madala pulsiga. Just regulaarsus on oluline. Siis on olemas taastumisvahendid: näiteks Q10 on üks nendest. Samuti on olemas kaaliumipreparaadid, nagu Panangin.»
Maailmas on palju diskuteerutud Covid-19 infektsiooni madala leviku üle Jaapanis. Üheks põhjuseks peetakse Jaapanis populaarset hommikusöögirooga natto, mis on valmistatud sojaubadest ja millel on leitud koroonaviiruse eest kaitsvat toimet. Ka Eestis on saadavad toidulisandid, mis sisaldavad nattos sisalduvat kääritatud sojaubade baasil valmistatud ensüümi nattokinaasi. Mõnele neist on lisatud ka monakoliin K, mida saadakse fermenteeritud punasest riisist ja mis kaitsevad nii veresooni kui ka langetavad mõõdukalt kolesteroolitaset.
Seisundit parandavate retseptiravimite nende vajalikkust peab hindama kardioloog.
«Meil on praegu kolm retseptiravimit, mis südame jõudlust taastavad, aga neil on väiksed eripärad ja nende määramine sõltub väga palju inimese
uuringute tulemusest,» ütleb Viigimaa. «Muidugi tsink, seleen ja eriti oomega-3-rasvhapped on väga head toidulisandid. On näidatud, et need parandavad südamefunktsiooni ja vähendavad rütmihäireid.»
Patsientidele soovitatakse 2000 milligrammi oomega-3-rasvhappeid päevas.
«Ja mitte ise juurde kahjustada! Suitsetamine, alkohol, energiajoogid ja liigne kohv – need on täiesti vastunäidustatud,» ütleb Viigimaa.
Kui ohtlikud on südame rütmihäired?
Kardioloog Margus Viigimaa tähelepanekute järgi on inimesed pärast koroonat üldiselt ärevamaks muutunud.
«Südame rütmihäired on väga erineva raskusastmega. Kui inimene kaebab rütmihäireid, teeme sageli ööpäevase monitooringu – selgub, et on paarkümmend vahelööki, aga inimene tunneb neid. Ja kuna neid pole enne olnud, tundub, et see on väga ohtlik.»
Mõnel esinebki ööpäevas paarkümmend või sadakond kõrvalekallet südamerütmis.
«Paljud ei tunne seda absoluutselt. Ööpäevase uuringuga saab väga täpselt kindlaks teha, kas need rütmihäired on ohtlikud. Kui need pärinevad kodadest, siis on vähem ohtlikud, kui vatsakestest, on natukene rohkem ohtlikud, aga meil on ülihea aparatuur selle analüüsimiseks. Saame inimesele anda kindlustunde, et on rütmihäired küll, aga südamefunktsioon on täiesti korras,» räägib kardioloog.
«Osa inimesi, kel on vahelöögid, ei julge enam üldse füüsiliselt midagi teha ja nende süda käib alla. Kui inimene saab kindlustunde, et asi ei ole üldse nii hull, hakatakse uuesti regulaarselt kõndima ja lõpuks pöördutakse lemmikspordi juurde tagasi.»