/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/01/21/13587372t1heec8.jpg)
Elamine piirkonnas, kust pääseb kergesti parkidesse ja jõgede äärde, näib aeglustavat laastavate neuroloogiliste haiguste, nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi, progresseerumist, vahendab Medical Xpress.
Abinõu tõmbab Alzheimerile pidurit
See on järeldus uuest uuringust, mis põhineb enam kui poolteist aastakümmet kestnud ligi 62 miljoni 65-aastase ja vanema ameeriklase haigusriskide jälgimisel.
«Varasemad uuringud näitasid, et looduskeskkonnad, nagu metsad, pargid ja jõed, võivad aidata vähendada stressi ja taastada tähelepanu,» märkis peamine autor dr Jochem Klompmaker Harvardi T. H. Chani rahvatervise koolist. «Lisaks pakub looduskeskkond kehalise aktiivsuse ja sotsiaalse suhtluse võimalusi ning võib vähendada kokkupuudet õhusaaste, äärmise kuumuse ja liiklusmüraga.»
Selliste tähelepanekute põhjal uuris ta koos kolleegidega Alzheimeri ja Parkinsoni avaldumist.
Keskenduti haiglaravile, rõhutas Klompmaker, ega hinnatud kummagi haiguse tekkimise esialgset riski. Selle asemel tahtsid teadlased teada, kas suurem kokkupuude loodusega vähendab kummagi haiguse kiire progresseerumise tõenäosust.
Ja Klompmakeri sõnul täheldasid teadlased, et mida rohelisem on vanema inimese ümberkaudne keskkond, seda väiksem risk on sattuda kummagi neuroloogilise haiguse tõttu haiglasse.
See leid võib mõjutada miljoneid ameeriklasi, kuna Alzheimer ja Parkinson on Ameerika Ühendriikides ühed levinumad neuroloogilised haigused.
Miks rohelisem keskkond võib neuroloogilist riski vähendada? Klompmaker ütles, et uuringus ei otsitud nende seoste taga olevat põhjust.
«Rohelistes ja sinistes kohtades või nende läheduses elamisel võib olla palju kasulikke tervisemõjusid,» lisas ta, sealhulgas vähem saastet, stressi ja müra.