K, 8.02.2023

Kuidas mõjutavad organismi külmad ilmad õues ja kuiv õhk siseruumides?

Apotheka
Kuidas mõjutavad organismi külmad ilmad õues ja kuiv õhk siseruumides?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Foto: Apotheka

Inimorganism kohandub oma elukeskkonnaga, seega oleme oma laiuskraadil elades külmakraadidega üpriski harjunud. Temperatuurikõikumised suvistest plusskraadidest kuni talviste miinuskraadideni löövad siiski mõneks ajaks organismi tavapärasest tasakaalust välja, seda eriti siis, kui saabuvad aasta esimesed külmad ilmad. Aga kuidas annab keha oma murekohtadest meile just sel perioodil märku?

Külmaperioodiga kaasnevatest terviseprobleemidest räägib meie artiklis Apotheka proviisor Karina Udaltsova.

Nohu

Keegi tark on kunagi rahvasuus öelnud, et nohu tuleb solvumisest. Tegelikult on nohu tekkimisel hoopiski selgemad ja loogilisemad põhjused. Laias laastus jagunevad nohu tekkepõhjused kaheks - on erinevatest haigustest ja seisunditest tingitud nohu ja on külmast tingitud nohu.

  • Külmast tingitud nohu

Pole vist kedagi, kes poleks mingil eluhetkel märganud, et külma ilmaga väljas olles hakkab ninast vett tilkuma. Kui see on ainukeseks sümptomiks ja ilmneb vaid külmaga õue minnes, siis ei tähenda see mitte seda, et inimene on haigestunud vaid, et tegemist on hoopiski hingamisteede füsioloogilise eripäraga. Kuid miks siis ikkagi hakkab külma õhu käes nina tilkuma justkui oleks algamas nohu?

Nina tööülesannete hulka kuulub välisõhu soojendamine ja vastavalt sellele, kui madal on väljas temperatuur, peab nina töötama. Õhu soojendamise eesmärgil laienevad nina veresooned ja verevarustus paraneb. Selle käigus läheb nina limaskest tursesse. Mida külmem on, seda rohkem nina ventilatsioon tööd tegema peab ning seda vesisemaks nina muutub. Sarnane asi leiab aset ka vastupidisel juhul - külmast õuest sooja siseruumi minnes. Selline temperatuuride kõikumine ja nina füsioloogiliste protsesside sage kordumine kuivatab nina limaskesta.

Nuuskamine mõjub limaskestale ja ninaalusele nahale ärritavalt. Mõnikord võib see põhjustada isegi ninaverejookse ja ninaalusel nahal valusate koorikute tekkimist.

Selle vältimiseks võiks kasutada nina limaskestasid õrnalt niisutavaid spreisid ja nahka pehmendavaid salve. Lisaks tuleks nuuskamisel kasutada ühekordseid pehmeid lõhnastamata salvrätikuid ja nuusata ettevaatlikult, ainult ühte ninasõõrmet korraga. Alati tuleks nuuskamiseks valida koht teistest eemal ja pesta käsi või puhastada käed antiseptikumiga.

  • Külmetushaigusest tingitud nohu
Foto: Apotheka

Meie laiuskraadil on talveperioodil paratamatult sagedaseks külaliseks nohu. Nohu esineb eriti sageli väikelastel, kelle immuunsüsteem alles areneb ja täiustub. Nohu põhjustavaid viiruseid on teadaolevalt umbes 200 erinevat. Ka gripp võib nohu põhjustada, kuigi gripi korral pole see peaaegu kunagi peamiseks sümptomiks.

Kui nohu on lahtine ja nuusata on võimalik, siis on ravi peamiselt sümptomaatiline. Ravi eesmärgiks on leevendada nohust põhjustatud ninakinnisust, peavalu, ninaaluse naha ärritust või sekreedi kurku vajumisest põhjustatud ärritusköha.

Nohu korral tuleks nina siiski loputada mereveega, et ninasõõrmed oleksid puhtad ja niisutatud, kuna nohu võib põhjustada tüsistusena ka kõripõletikku või bronhiiti. Enamus sümptomitest mööduvad tavalise nohu korral umbes nädalaga, kuid parema enesetunde heaks saab erinevaid apteegitooteid ja inhalaatorit kasutades palju ära teha.

NB!

Siiski on üks oluline põhjus, miks peaks kindlasti ravima just kinnist nohu.

Nimelt on ninal otseühendus põskkoobaste ja kõrvadega, mis loob nakkusele soodsad tingimused ninast edasi liikumiseks, kõige sagedamini just põskkoobastesse. Kui kinnine nohu ravimata jätta, siis on tüsistused kerged tekkima. Sageli saab nii alguse ninakõrvalkoobaste põletik või keskkõrvapõletik. Nohu on üldse üheks sagedasemaks kõrvavalu põhjustajaks ja selle ebameeldiva valu vältimiseks saab ise nii mõndagi ära teha.

Õige nohuvastase ravimi valimisest loe lähemalt meie artiklist.

Köha 

  • Astma, bronhiit või muu krooniline köha

Astma on üks neist kroonilistest haigustest, millele tuleb talvel külmaga erilist tähelepanu pöörata, kuna külma õhu sissehingamine võib astmahoo esile kutsuda. Jäine õhk ahendab hingamisteid ja ahenemine on eriti intensiivne ja kiire just suu kaudu hingates. Üsna hästi toimivaks lahenduseks on hingata läbi nina ja kanda piisavalt paksu ja soojast materjalist salli, kattes sellega nii suu kui nina. Nii käib hingamine läbi salli, külm õhk ei jõua otse hingamisteedesse ja astmahoo risk väheneb.

Krooniline bronhiit kipub samuti talvel külmade ilmadega ägenema. Krooniline bronhiit on enamasti tekkinud liiga sagedaste bronhiitide põdemise tagajärjel ja haiguse krooniliseks muutumise järel köhib inimene vähemalt kolmel kuul kaheteistkümnest, ja nii kahel järjestikusel aastal. Kroonilise bronhiidiga tuleb talvel olla eriti ettevaatlik kuna selle tüsistusteks on rasked haigused nagu kopsupuudulikkus ja südamepuudulikkus. Sarnaselt bronhiidile ägeneb külmade ilmade saabudes ka krooniline obstruktiivne kopsuhaigus.

  • Külmetushaigusest tingitud köha

Nii nagu ka nohu korral, esineb talvel palju tavalistest viirushaigustest tingitud köha. Sõltumata köha põhjustajast või tüübist, tuleb alati kasuks inhalaatoriga auru tegemine. Inhalaatoreid on saadaval erinevatele vajadustele, alustades väga vaiksetest kaasaskantavatest ultraheliinhalaatoritest ja uuenduslikest võrktehnoloogiaga inhalaatoritest ning lõpetades suuremate ja töökindlate, kuid veidi lärmakamate kompressorinhalaatoritega.

Kui tunned, et vajad abi õige inhalaatori valimisel, loe meie põhjalikku artiklit inhalaatori tüüpidest ja nende erinevustest.

Lisaks inhalatasioonidele on oluline tarbida soojasid jooke nagu näiteks raviteesid, millele võib lisada mett ja sidrunit. Ka limaskestade niisutamine on hädavajalik ja selleks on saadaval spreisid, imemistablette ja siirupeid.

Kuiv õhk siseruumides

Foto: Apotheka

Kas oled oma kodus õhuniiskuse taset mõõtnud? Mugav ei ole elada ei troopilises vihmametsas ega ka kuivas saunas. Paras õhuniiskus eluruumides jääb 40-60% vahele. Tervisele kahjulik on üle 70% õhuniiskus, kuid sageli kipub see olema hoopis liiga madal, langedes isegi alla 30%.

Külmade ilmadega kaasnev kütteperiood kuivatab eluruumides kiirelt õhku, viies sageli õhuniiskuse lausa organismile kahjuliku tasemeni. Hommikune janu, kurgu- või ninakuivus ja peavalu on märgid sellest, et õhk kodus võib olla liiga kuiv.

Kuid kuidas kuiv õhk organismi kõige enam mõjutab?

  • Kurgu kuivus

Esimesena võib kuiva õhu tagajärgi tunda kurgus. Eriti selgelt on see väljendunud hommikuti peale ärkamist, mil esineb tavapärasest suurem janu. Nii neelus kui suu limaskestadel esineb kuiva ja ärritunud tunnet, mõnikord lausa kerget kurguvalu. Ka huuled võivad olla tavapärasest kuivemad. Ebamugavustunne kurgus võib ajada köhatama või põhjustada ärritusköha.

Limaskestade niisutamiseks sobivad väga hästi imemistabletid. Kurgutabletid tekitavad juurde sülge, niisutavad ja sisaldavad ärritust vähendavaid toimeaineid. Lisaks on saadaval erinevad kurguspreid ja siirupid.

  • Nina kuivus

Järgmisena on tavaliselt kuiva õhu mõju tunda nina limaskestadel. Nina võib olla hommikuti kinnisem, limaskestad kuivad ja esineda ninaverejookse. Kuivus kurgus ja nina limaskestadel suurendab viirushaigustesse nakatumise riski, kuna keha loomulikud sekreedisüsteemid ei tööta nii nagu vaja ja ei ole võimelised tavapärasel viisil haigustekitajaid kehast välja viima. Kui nina on kuiv ja limaskestad haprad, tuleb vältida näpuga ninast koorikute eemaldamisest. Nii võib nina seest vigastada ja luua soodsa pinna bakteritele ja viirustele paljunemiseks ja kasvamiseks.

Apteekides on saadaval niisutavad ninatilgad ja salvid, mida saab kasutada igapäevaselt, nii hommikul kui õhtul. Kui nina limaskest ja nahk on juba ärritatud, siis tasub valida pantenooliga ninasalv, et kiirendada naha parenemist.

  • Silmade kuivus

Ka silmad ei kannata liigset kuivust ja võivad hakata kipitama, punetama või kergemini väsima. Kaasneda võib ka suurenenud pisaravool ja mõnel juhul kujuneb kuiva õhu tõttu välja lausa silmapõletik. Selle vältimiseks on oluline õigel ajal silmi niisutada. Saadaval on niisutavad silmatilgad, mis kompenseerivad õhuniiskuse puudujääke. Kui silmad on juba punetama hakanud ja ilmneb põletikuoht, siis ka selleks on olemas spetsiaalsed tooted silmade normaalse olukorra taastamiseks.

NB!

Silmatilkade puhul on oluline jälgida säilivusaega peale avamist. Kindlasti lugege pakendi pealt kui kaua konkreetne toode avatuna säilib. Säilivusaeg varieerub ühest kuust kuni poole aastani.

Kuna talvel silmatilkade kasutussagedus kasvab ja pudel saab kiiremini tühjaks, siis võib sel perioodil osta ka lühema säilivusajaga tooteid.

  • Peavalu

​​Mõnikord kaasneb kuiva õhuga ka peavalu. See näitab hästi, kuidas madal õhuniiskus kogu organismi tööd mõjutab ja endast erinevate füüsiliste kaebustena märku annab. Lisaks kõigele muule, võivad sellised füüsilised kaebused hakata lõpuks sedavõrd segama, et häirub ka uni ja kasvab üldine stressitase. Kui selline asi juhtub, tuleb kindlasti toetada und, näiteks melatoniini abil ning vähendada stressi seda leevendavate preparaatide abil, kuni normaalne olukord taastub.

Tagasi üles