Onkoloog avaldab, mis on eesnäärmevähi esmane sümptom

PM Tervis
Copy
Foto: Shutterstock

Eesti meeste hulgas kõige levinum vähivorm on eesnäärmevähk. Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloog Helis Pokker rääkis saates «Tervisepooltund», millised muutused peaksid alarmeerima ja kuidas probleemi uuritakse.

Enim surmasid põhjustab Eestis kopsuvähk, teisel kohal on soolevähk. Onkoloog ütleb, et eesnäärmevähk on aga enim esinev ja diagnoositud vähivorm meeste seas. Esinemissagedus on ligi 1000 esmajuhtu aastas ning elu jooksul haigestub umbkaudu iga kuues mees. «Mida pikemalt on eluaastaid antud, seda tõenäolisemalt kasvajalised muutused eesnäärmes tekivad,» tähendab Pokker.

Need õnneks alati elu ei ohusta ja ravi ei vaja. 75 protsenti juhtudest ei ole üldse pahaloomulisi muutuseid või on need arsti sõnul sedavõrd väikese riskiga metasteerumisele, et patsient ei vaja ravi ja jääb jälgimisele.

«Patsiendile on ilmselt psühholoogiliselt raske olukord, kus tal on avastatud vähk ning öeldud, et ootame ja vaatame. Inimene tahaks ikka probleemist vabaneda ning sellise raske teadmisega elamine ei ole lihtne,» tõdeb Pokker.

Onkoloog ütleb, kui vanemal mehel, kellel on teisigi haiguseid, avastatakse eesnäärmevähk, mis areneb väga aeglaselt, ei anna suure tõenäosusega metastaase ja pole eluohtlik, siis ei tasu alati kohe ravima hakata. «Kõik eesnäärmevähi ravimeetodid halvendavad mingil määral patsiendi elukvaliteeti. Seda riski-kasu suhet tuleb meil arstidena alati arvestada ning ka soovitada patsiendile, kes arusaadavalt tahab kasvajast kohe vabaneda. Need vestlused ei ole alati kerged, sest otsus peab olema kahepoolne ja kogu info alusel, mida me raviga võidame ja kaotame. Maailm liigub ka praegu vähiravis sinna suunda, et kui vähegi võimalik, ära kahjusta. Elukvaliteet on vähiravis oluline faktor,» selgitab Pokker.

Millised on eesnäärmevähi puhul ohumärgid, millega peaks arsti poole pöörduma?

Anatoomiliselt paikneb eesnääre selliselt, et sealt läheb läbi kusetee ning esimene sümptom, mida märgatakse ning mis peaks alarmeerima, on urineerimisprobleemid.

Need võivad olla erinevad ja seal taga ei pea olema alati kasvaja, sest küllalt sageli esineb ka healoomulist eesnäärme suurenemist. Kuid kindlasti on tarvilik uurida ning teha kindlaks põhjus.

Teine asi on PSA analüüs, mida määratakse 50+ vanuses meestele korra või kaks aasta jooksul. Ta ei ole väga hea marker eesnäärmevähi diagnoosimiseks, vaid on eesnäärme koe spetsiifiline ja PSA väärtuse kõrgenemise põhjuseid on teisigi. Siiski annab ta meile märku, et midagi võib valesti olla, sest mida suurem on PSA väärtus, seda suurem on tõenäosus, et tegu on eesnäärmevähiga.

Täpsemat markerit ei ole veel leitud, ent käivad põhjalikud otsingud.

Mis on eesnäärmevähi puhul tervenemise tõenäosus?

Siin mängivad jälle rolli riskigrupid ja kas tegu on agressiivse või mitteagressiivse haigusvormiga. Need kõik annavad erinevad tõenäosused, kasutatakse erinevaid ravimeetodeid. Lisaks on oluline faktor, kas haigus on ainult konkreetses organis või on ta levinud lümfisõlmedesse. Eriti ohtlikud on kaugmetastaasid, põhiliselt luudes, vahel ka teistes organites. Kui haigus on diagnoosimise hetkeks juba kaugmetastaaside staadiumis, siis on 30 protsendi patsientide elulemus viis aastat, 70 protsendil vähem kui viis. Õnneks on tänapäeva ravimeetodid piire nihutamas ning eesnäärmevähist saame sageli rääkida kui krooniliselt kulgevast haigusest, millest ei terveneta, ent mida on võimalik kontrolli all hoida aastaid ja aastaid.

Kas kergemate vormide puhul võib ka probleem lahendada lihtsalt vähi eemaldamisega?

Jah, võib küll. Küll aga on pahaloomuliste kasvajate puhul vajalik käia järelkontrollis, sest siiski, veel ei teata miks, tekivad osadel juhtudel retsidiivid ehk taastekked.

Statistika järgi on üle 80-aastastest meestest rohkem kui pooltel diagnoositud eesnäärmevähk. Kas haigestumine on tõesti vältimatu?

Vanus on kahtlemata eesnäärmevähi riskifaktor number üks ja elatud aastat tõstavad pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumise tõenäosust. Ent see ei tähenda, et nüüd mehed, kes elavad pika ilusa elu, säilitavad tervisliku eluviisi ning nende organism töötab hästi ka vanemas eas, saavad kindlasti eesnäärmevähi. Isegi kui haigestuvad, siis võib tegu olla madala metastaseerumise riskiga haigusega, mis ei ohusta selle vanema härra elu kuidagi. Pigem võib suuremat rolli mängida südame- või muu haigus. Paraku kehtib ka meie organismi kohta, et kõik, mis käib, ka kulub.

Garantiisid ei saa anda üht ega teist pidi, aga meditsiin õpib ka erinevate probleemidega hakkama saama. Kõik areneb praegu väga kiiresti.

Ja sellises vanas eas kaugele läinud haigusega tuleb alati kaaluda, kas ravi alustamine on parim lahendus. See ei ole alati must-valge.

Paraku eesnäärmevähil on riskifaktor number üks just vanus. See muidugi ei tähenda, et vanemaid härrasmehed nüüd peavad kartma kui saabub 80. sünnipäev, kas nemad on selle 50 protsendi hulgas ja mis neist edasi saab.

Rolli mängib ka geneetika, see pagas, millega me siia ellu tuleme.

Üldiselt aga ütleksin, et hirm on siin elus üks halb kaaslane. Minu meelest tuleb võtta iga päev korraga ja sellest päevast maksimum.

Mida saavad mehed ise enda heaks teha ning millal tuleks kindlasti pöörduda arsti juurde vältimaks eesnäärmevähi riski?

Kindlasti ärge ravige end ise. See on probleem, millega oleme kokku puutunud. Mehed ju teavad, et midagi on valesti. Info eesnäärmevähist on paljudest kohtadest läbi käinud ning julgen väita, et valdav enamus meestest teab ka sümptomeid, mis võivad sellele haigusele viidata.

Siis võetaksegi appi lihtsamad vahendid, ostetakse apteegi käsimüügist Prostamol Uno või muu preparaat, mida naabrimees soovitab, ja arsti juurde ei pöörduta.

Hingerahu on ikkagi kõige kallim asi maailmas. Kui on mure, siis tulge arsti juurde, teeme PSA testi ja sealt saab juba edasi vaadata, kas on tarvis lisauuringuid või ehk on kõik hoopis korras. Perearstidel on samuti olemas uroloogide koostatud juhised, kuidas oma nimistu patsientidega toimetama peab ja kuidas eesnäärmevähki jälgida. Pidage perearstiga nõu ja leiate parima lahenduse.

Kas ka nooremad kui 50-aastased mehed peaksid aeg-ajalt kontrollis käima?

40ndates eluaastates ja noorematel ei ole eesnäärmevähk olematu, ent on väga harvaesinev. Ma ei soovita PSA testi alla 50 aasta vanustele meestele, kui ei ole just geneetilist riski ehk kas isal, vanaisal või onudel on esinenud eesnäärmevähki. Sel juhul vajaks mees tähelepanu ka nooremas eas. Mida soovitatakse, on teha 40ndates meestele baas-PSA, mida hiljem järgnevate analüüsidega võrrelda.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles