K, 8.02.2023

Kuidas reageerib külmahooajale nahk kui inimkeha suurim organ?

Apotheka
Kuidas reageerib külmahooajale nahk kui inimkeha suurim organ?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Foto: Apotheka

Millised on märgid, et tulemas on külmad ilmad? Linnud lendavad lõunasse, lapsed lähevad tagasi kooli või lasteaeda, kergest jopest enam ei piisa ja riidekapist otsitakse välja villased kindad. Kuid on veel tunnuseid, mida tavaliselt ei märgata või ei seostata külmade ilmade või viiruslike külmetushaigustega, aga mis alati sügis-talvise hooajaga kaasnevad.

Nendest räägib meie uues artiklis Apotheka proviisor Karina Udaltsova.

Kindlasti oled märganud, et talvel huuled muutuvad krõbedast külmast kuivaks, karedaks ja valusaks; õues viibides hakkab nina vett jooksma; radiaatorid kuivatavad eluruumides õhku ja nina limaskest muutub iga päevaga aina kuivemaks ja kuivemaks.

Sa ei ole haigeks jäänud, kuid keha annab vaikselt vihjates märku, et midagi on siiski lahti. Räägime lähemalt, kuidas külmade ilmade põhjustatud ebamugavustega sügisel ja talvel toime tulla.

Nahahooldus talvel ja külmaallergia

Põhjamaalaste nahk näib vananevat kiiremini, kui neil, kes elavad stabiilselt soojas ja niiskes kliimas, kus pole selgelt väljendunud nelja aastaaega ja selle lõikes 60-kraadi ulatuses temperatuurikõikumisi. Meie laiuskraadil elavate inimeste nahk peab toime tulema nii +30°C kui -20°C temperatuuriga ja nahka kahjustava kuiva külmaga. Juba enne talve saabumist hakkab õhu niiskusesisaldus vaikselt langema ja peale väljas viibimist võib tajuda naha kuivust ja tunda pakitsevat ebamugavustunnet. Eriti tundlik on selles osas näonahk, mis ei ole peaaegu kunagi kaetud mütsi või riietega.

Kuid miks siis ikkagi mõjuvad nahale külm õhk ja jäine tuul eriti kahjustavalt?

See tuleneb sellest, et nende tõttu kahjustub marrasknaha kaitsebarjäär. Nii tekivad mikropraod ja naha niiskusesisaldus väheneb. Samuti saavad seeläbi nahka siseneda allergeenid ja ained, mis mõjuvad nahale ärritavalt. Lisaks välistemperatuurile on ka tubastes tingimustes kütteperioodi tõttu õhuniiskus langenud, mis omakorda nahka veelgi kuivemaks muudab.

  • Nahahooldus

Kõige suuremaks abiks on naha kreemitamine. Soovitatav on kasutada just rasvasemaid kreeme, mis aitavad taastada naha kaitsebarjääri, jätavad nahale kaitsva õlise kihi ja hoiavad ära niiskuse kiire aurustumise nahalt, millel ongi suurim roll naha kuivaks muutumisel ja lõhenemisel. Niiskuse aurustumise tõttu hakkab nahk kuivusest punetama ja kihelema ja võivad tekkida isegi lööbeelemendid.

Ka naha õigel puhastamisel on väga oluline roll. Vältima peaks seepi ja kraaniveega pesemist, kuid igapäevaselt võib kasutada näiteks õliseepi. Kindlasti tuleks hoiduda ka koorivatest protseduurides, sest naha kaitsekiht on niigi õhem kui suveperioodil. Kuigi peale krõbedas külmas viibimist võib tunduda ahvatlev pesta käsi ja nägu tulise veega või minna kuuma vanni, siis tegelikkuses ei mõju see nahale talveperioodil üldse hästi ja niigi kuiv nahk muutub peale sellist veeprotseduuri veel kuivemaks ja rabedamaks. Samuti on oluline märkida, et peale veeprotseduure, olgu selleks vann või lihtsalt näopesu ja kreemitamine, tuleks välja minemisega oodata vähemalt tund aega. See lubab veel naha pinnalt aurustuda ja kreemil imenduda.

Ka laste nahk vajab talvel tavapärasest rohkem tähelepanu ja kaitset.

Foto: Apotheka

Laste naha kaitsebarjäär on õhem ja vähem rasusem kui täiskasvanutel. Kuna lapsed viibivad tihti täiskasvanutest rohkem õues, mängides lumega ja kelgutades, tuleks nende nahka eriti hoolikalt jälgida ja kaitsta, kuna imikuid ja väikelapsi ohustab nahaalune rasvkoe põletik. Tegemist on 24-48 tundi peale külmas viibimist näonahale tekkivate punetavate tihkete sõlmekestega, mis küll iseenesest paranevad, kuid siiski ebamugavust põhjustavad ja näitavad, et laps on liialt kaua külma õhu käes viibinud.

Seega enne õue minekut ka lapsele tasub panna näokreemi, mis kaitseks tema õrna naha.

  • Külmaallergia

Lisaks eelnevalt kirjeldatud nahareaktsioonidele võib mõnel inimesel välja lüüa ka külmaallergia. Ta avaldub siis kui nahk puutub kokku külma õhu, külma vee või esemega ja ongi otseselt külmast põhjustatud. Külma tõttu vabaneb organismis histamiin, mis põhjustabki külmaallergia sümptomeid.

Sisuliselt on tegemist urtikaaria ehk nõgestõvega, mille peamiseks sümptomiks on nahalööve ja sügelus, seda eriti kätel. Kergematel juhtudel aitavad antihistamiinikumid, aga kuna nahk muutub kiiresti kuivaks ja karedaks, siis on õigeaegne ja regulaarne kreemitamine ilmtingimata vajalik. Külmaallergia on enamasti mööduv nähtus, mis jääb mingisse eluperioodi, kuid mõnel juhul võib kesta ka terve elu.

  • Kroonilised nahahaigused

Ka sellised kroonilised nahahaigused nagu psoriaas ja atoopiline dermatiit võivad külmaga ägeneda ja vajavad talveperioodil erilist tähelepanu. Atoopilise dermatiidiga tuleks nahka niisutada tavapärasest enam, tõsta eluruumides õhuniiskust ja jälgida toitumist, et toidust saadavad kemikaalid ja lisaained oleksid viidud miinimumini. Psoriaasi puhul on samuti oluline spetsiaalsete toodetega nahka hooldada ja võimalusel lubada endale kasvõi lühiajalist reisimist soojale päikeselisele maale.

Tänapäeval on apteekides saadaval suur valik tooteid, mis on mõeldud atoopilise naha hooldamiseks.

Külmast tingitud teised nahakahjustused

Foto: Apotheka
  • Lõhenenud suunurgad

Suunurgad katki? Vanasti öeldi, et järelikult tuleb rohkem leiba süüa. Ja tõepoolest, tõde selles vanarahva ütluses ka on - nimel sisaldab leib B-grupi vitamiine ja just B2-vitamiini ehk riboflaviini. Riboflaviini puudus aga väljendubki lõhenenud suunurkade ja muude muutustena nahal ja limaskestadel.

Tegelikult on katkistel ja lõhenenud suunurkadel lisaks vitamiinipuudusele veel mitmeid teisigi põhjuseid. Huulte nahk erineb ülejäänud näonahast nii oma funktsionaalsuse kui ka struktuuri poolest. Erinevalt ülejäänud näonahast puutuvad huuled pidevalt kokku toidu, joogi, hambapasta ja ilutoodetega. Rääkimise tõttu liiguvad huuled palju, suudeldes puutuvad kokku teiste huultega ja lisaks on nad külmas õhus liikudes enamasti alati jäisele tuulele avatud.

Kui suunargad juba katki läinud, saab peale määrida pantenooli sisaldavat salvi, et kiirendada naha taastamist.

  • Huuled

Kuigi tavaliselt terve inimesed huuled taastuvad erinevatest mikrotraumadest, külmast ja lõõskavast päikesest lõpuks ka ise, tasub sellele kaasa aidata neid õigesti hooldades ja niisutades ja ebasoodsaid olukordi vältides. Vältida tasub näiteks liiga kuuma toidu või joogi tarbimist, külma tuule käes suudlemist ja liiga vähest vedeliku tarbimist. Isegi kehv või vale suuhügieen võib põhjustada huulte kuivust. Huulte niisutamiseks sobivad erinevad huulepalsamid ja salvid. Eriti tõhusa toimega on need tooted, mis sisaldavad looduslikke õlisid, A ja E-vitamiini ja pantenooli.

NB! Eriti keeruline ongi huulte niiskustasakaalu säilitada inimestel, kes on hädas erinevate nahahaiguste, allergia või teatud ravimite tarvitamisega, mis on häirinud naha tavapärast niiskustasakaalu. Sellistel juhtudel tuleks sisse viia regulaarne rutiin huulte eest hoolitsemiseks, ning mitte lasta huulte olukorda kordagi nii käest ära, et seda oleks raske taas korda saada.

  • Nahaärritus lõual ja põskedel

Sallid, eriti sünteetilised, võivad nahka ärritada. Seda võib ette tulla eriti siis, kui salli ei ole regulaarselt pestud. Sünteetilistest materjalidest sallid "ei hinga", mistõttu higi, mustus ja jumestuskreemid või puudrid kogunevad ja on pidevas kontaktis lõua ja põskede piirkonna nahaga. Selline kontakt niiske ja higise kangaga põhjustab nahaärritust ja lõpuks ka vistrike teket. Selliselt tekkinud vistrikest lahti saamiseks tuleks alustada sünteetilise salli vahetamisest nahasõbralikuma ja "hingavama" salli vastu või pesta sünteetilist salli õrna pesuvahendiga ja sageli.

Sellist nahaärritust saab leevendada põletikuvastaste kreemidega.

Nipp! Vistrikutest saab lahti ka õige näohooldusega, milles on suur osa puhtuse hoidmisel. Nahahoolduseks sobivad erinevad probleemsele nahale mõeldud apteegitooted, mis on dermatoloogiliselt testitud ja just sel eesmärgil välja töötatud.

Tagasi üles