Milliste sümptomite korral tasub kindlasti suguhaiguste testi teha?

Soovitatav on testida juhul, kui partneril on diagnoositud suguhaigus või kui on olnud kaitsmata vahekord uue või juhusliku seksuaalpartneriga. Foto: Shutterstock

Suguhaigused ja nende suhtes testimine võivad tunduda hirmutavad, seetõttu jõuavad patsiendid sageli vastuvõtule alles siis, kui on tekkinud ebamugavad sümptomid või tüsistused. Confido õde ja ämmaemand Iti Mall Koplik ütleb, et üldjuhul suguhaigused ise ei taandu ning tihti kulgevad need ka sümptomiteta, seega peaks end aeg-ajalt testimas käima.

Sugulisel teel levivad haigused jagunevad laias laastus kolmeks: haavandeid põhjustavad haigused (süüfilis, genitaalherpes), põletikku põhjustavad haigused (klamüdioos, trihhomonoos, gonorröa jne) ning haigused, mis põhjustavad üldist haigestumist (HIV-nakkus) või siseelundite haigusi (B-hepatiit). Kuna sümptomeid sageli ei teki, kannavad ja levitavad inimesed haigustekitajaid enesele teadmata.

Mehed peaksid suguhaiguste testi tegema siis, kui esinevad villid või haavandid suguelundite piirkonnas, munandite valulikkus, valulikkus urineerimisel, eritis sugutist või pärasoolest vms. Naised peaksid testima, kui vooluse iseloom on muutunud või sellega kaasneb sügelus ja valu näiteks vahekorra ajal, halb lõhn või kui on ebanormaalne veritsus vahekorra ajal.

Sümptomeid ootama jääda aga ei tasu. Soovitatav on testida ka juhul, kui hiljuti on olnud rohkem kui üks seksuaalpartner, partneril on diagnoositud suguhaigus või kui on olnud kaitsmata vahekord uue või juhusliku seksuaalpartneriga. Samuti tasub teha suguhaiguste test enne uue seksuaalsuhte algust. Kui inimene ei ole suguhaiguste testi üldse teinud või testimisest möödas palju aega, tasub testima minna ka sümptomite puudumisel. Näiteks võivad põletikud kulgeda kohati asümptomaatiliselt, rohkem naistel kui meestel, ning kui õigel ajal haigust ei tuvastata ning põletikku välja ei ravita, võib see põhjustada sõltuvalt haigustekitajast näiteks viljatust nii meestel kui naistel või emakavälist rasedust.

Miks keegi suguhaiguste testi teeb või ei tee, sõltub palju inimesest. Mõni käib suguhaiguste suhtes ennast testimas enne uue partneriga kaitsmata vahekorda astumist, mõni käib iga kuu. See sõltub väga palju inimesest, küll aga tuleb enamus patsiente suguhaiguste testi tegema alles kaebuste tekkimisel. Naised on sageli kohusetundlikumad ja ilmselt külastavad ka günekoloogi rohkem näiteks sõeluuringutega seonduvalt. Meeste puhul on neid, kes ei julge suguhaiguste testi tegema tulla, sest arvavad, et selleks on vaja saatekirja ning tulla arsti vastuvõtule. Mõned on jällegi kuskilt kuulnud, et testimine on valus või ebamugav. Tegelikult saavad mehed testi teha ka ainult uriini- ja veenivere prooviga.

Mis aja möödudes vahekorrast oleks mõistlik kontrolli minna?

Nagu kõikide haiguste puhul, on ka suguhaigustel erinev inkubatsiooniperiood. Seepärast soovitame süüfilise, HIV ja B-hepatiidi suhtes vereanalüüsiga testida alates 30 päevast pärast võimalikku nakatumist. Klamüüdia, trihhomonoosi, gonorröa ja mükoplasmoosi baktereid saab aga meestel uriiniproovist tuvastada juba nelja päeva ja naistel günekoloogilise vastuvõtu käigus emakakaelalt seitsme päeva möödudes pärast võimalikku nakatumist. Kõige optimaalsem on testida ennast kuu möödudes pärast võimalikku nakatumist ning teha mõlemad testid korraga. Naistel soovitame teha ka PAP-testi ja HPV analüüsi, et välistada või tuvastada papilloomiviirus ja tekkinud muutused.

Artikkel ilmus esimest korda 29. detsember 2022.