/nginx/o/2023/08/10/15512484t1h8e79.png)
/nginx/o/2022/12/29/15050822t1h0e83.jpg)
Üldjuhul suguhaigus ise ei parane, räägib Confido õde ja ämmaemand Iti Mall Koplik.
Kas suguhaigus võib aja jooksul ka ise taanduda?
Võib juhtuda, et määratakse laia toimespektriga antibiootikum mõne muu haiguse raviks, mis ravib ühtlasi välja ka suguhaiguse, ilma et inimene oleks suguhaiguse olemasolust kunagi teadlik olnud.
Küll aga võib keha ise jagu saada papilloomiviirusest. Kuni 80 protsenti lesioonidest regresseerub, mistõttu alla 30aastasi naisi ja neid, kel düsplastilised muutused ei ole üle CIN 1, jälgitakse kuni kaks aastat väiksemate intervallidega ning koheselt ei sekkuta. Seda põhjusel, et noor terve organism suudab sageli sellest viirusest ise jagu saada. Seetõttu on näiteks sõeluuringutes põhimõte, et 6–12 kuu möödudes (vahel ka sagedamini) kutsutakse korduvale uuringule need alla 30aastased naised, kelle PAP-testis on tuvastatud muutus (düsplaasia), mis ei ole veel n-ö üle ohtliku piiri läinud või kui kõrge onkogeense riskiga HPV analüüs oli positiivne. Vajalikuks võib osutuda ka kolposkoopiline uuring.
Kuidas tehakse suguhaiguste testi?
Saatekirja suguhaiguste testiks vaja ei ole.
Naised saavad testida end süüfilise, HIV ja B-hepatiiti suhtes õe vastuvõtul vereanalüüsiga. Klamüüdia, trihhomonoosi, gonorröa, mükoplasmoosi ja PAP-testi saab teha aga ainult naistearsti või ämmaemanda vastuvõtul.
Mehed saavad suguhaiguste testi teha mugavalt õe vastuvõtul veenivere (süüfilis, HIV, B-hepatiit) ja uriiniprooviga (klamüüdia, trihhomonoos, gonorröa ja mükoplasmoos). Uriiniprooviks sobib esmajoa uriiniproov. Viimasest urineerimisest peab olema möödunud 4–6 tundi.
Analüüsivastused saabuvad tavaliselt viie tööpäeva jooksul alates analüüside andmisest. Vastused pannakse üles digilukku, positiivse testi korral võtame patsiendiga ühendust ja määrame ravi. Kuni 26-aastased noored saavad pöörduda suguhaiguste testi tegemiseks noortekabinetti, kus on vastuvõtud tasuta.