/nginx/o/2022/11/14/14960408t1h7f15.jpg)
Ligikaudu 40 protsenti insuldi üleelanutest kogeb afaasiat, raskusi kõne- või kirjakeele mõistmisel või esitamisel, mis on põhjustatud ajuveresoonkonna kahjustumisest. Pooltel neist juhtudest püsib kõnehäire veel aasta pärast insulti. Afaasial on laiaulatuslik mõju insuldi üle elanud inimeste funktsioneerimisvõimele ja elukvaliteedile ning see viib kergesti sotsiaalse isolatsioonini.
Hiljuti Helsingi ülikoolis läbi viidud uuringu kohaselt võib laulupõhine rühmarehabilitatsioon toetada patsientide suhtlemist ja kõneproduktsiooni ning suurendada sotsiaalset aktiivsust ka insuldi kroonilises faasis. Oluliselt vähenes ka uuringus osalenud omastehooldajate koormus, vahendab Medical Xpress.
«Meie uuring on esimene, kus hooldajad osalesid taastusravis ja hinnati nende psühholoogilist heaolu,» ütleb järeldoktor Sini-Tuuli Siponkoski.
Tulemused avaldati ajakirjas Brain Communications.
Varasemad uuringud on näidanud, et lauluvõime säilib ka raske afaasia korral. Laulmise, eriti koorilaulu kasutamist afaasia taastusravis pole aga laialdaselt uuritud.
«Meie uuringus kasutati mitmesuguseid lauluelemente, nagu koorilaul, meloodiline intonatsiooniteraapia ja tahvelarvutiga laulmise koolitus,» ütleb doktorant Anni Pitkäniemi.
Meloodilises intonatsiooniteraapias harjutatakse kõne tootmist järk-järgult, kasutades meloodiat ja rütmi, et liikuda laulmisest kõneloome poole.
Uuringus juhtisid taastusravi seansse koolitatud muusikaterapeut ja koolitatud kooridirigent.
Lisaks kõneteraapiale on afaasia taastusravis kasutatud mõningal määral ka meloodia intonatsiooniteraapiat. Teraapia on tavaliselt rakendatud individuaalse teraapiana, mis nõuab palju ressurssi.
Teadlaste sõnul tuleks laulupõhist rühmarehabilitatsiooni tervishoius kasutada afaasia taastusravi osana.
«Lisaks kõneproduktsiooni koolitusele annab rühmapõhine taastusravi suurepärase võimaluse kaaslaste toetuseks nii patsientidele kui ka nende peredele,» ütleb Sini-Tuuli Siponkoski.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)