ME SAAME HAKKAMA ⟩ Aastakokkuvõtte abil mõistame aja väärtust

Et möödunud aastale tagasi vaatamine tooks kasu, on vaja keskenduda sellele, mida ma ise tegin ja kas saan midagi  edaspidi teisiti teha. Foto: Shutterstock

Inimesi võib kaheks jagada mitmel moel. Kellele meeldib liha, kellele kala. Kes on introvert ja kes ekstravert. Kellele meeldib inimesi kaheks jagada ja kelle meelest on see komme põlastusväärne. Aga võib jagada ka selle järgi, milline vanasõna kellelegi meeldib. Kes eelistab ütlemist «kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja!» ja kes kipub kordama, «kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta»?

Tõde on muidugi mõlemas ütlemises. Kui keegi aina vanadest jamadest räägib, olgu siis enda või teiste korda saadetud hädadest, ja teeb seda pealegi väga emotsionaalselt, siis kipub see tuju ära rikkuma inimesel endal ja teistel tema ümber samuti.

Jamad jäävad jamadeks ja pelk korrutamine ei anna ju mingit garantiid, et tulevikus asjad paremini on. Samas on lausa hädavajalik olla nii üksikisikuna kui ka riigina teadlik sellest, mis minevikus on olnud head ja mis on läinud valesti – et tunda rõõmu, aga et tulevikus üldse saaks midagi ette võtta selleks, et vanu vigu ei korrataks ja head oleks rohkem.