Arst avaldab, miks D-vitamiin alati ei imendu

Vitamiinide tarvitamisest võib kasu olla inimestel, kellel on diagnoositud mõne vitamiini defitsiit. Foto: Shutterstock

Eesti inimeste D-vitamiini näitajad veres on meditsiinilabor SYNLABi statistika alusel aastaid jäänud alla soovitusliku normväärtuse. Kuigi päikesevitamiini vaegust näitab jätkuvalt üle poolte analüüsi tulemustest, on statistika võtnud trendi normväärtuse poole.

«Inimeste terviseteadlikkus on ajapikku paranenud,» kommenteeris Synlabi laboriarst dr Irina Utenko ning tõi välja, et viimastel aastatel on teaduslikud uuringud avanud D-vitamiini olulisuse organismile laiemalt kui ainult tugevate luude seisukohast.

Kui 2020. aastal oli D-vitamiini tase alla normi ehk alla 75nmol/l pea 75 protsendil Synlabis tehtud analüüsidest, siis 2021. aastal oli alla normväärtuse 67 protsenti tulemustest. Naistel tuvastati D-vitamiini vaegust enam ehk ligemale 71 protsendil ning meestel 66 protsendil. Samas näitas 29 protsenti testidest D-vitamiini taset alla 50nmol/l, mida võib dr Utenko sõnul pidada juba D-vitamiini alanenud ja ebapiisavaks tasemeks.

D-vitamiin ei ole ammu enam ainult lastevitamiin

Dr Utenko sõnul oli vanasti D-vitamiin tuntud pigem kui lastevitamiin. Seda põhjusel, et teada oli vaid osa kasulikest omadustest — see, mis luud ja hambad kiirel arenguperioodil korras hoiab. Teaduse areng ja uued uuringud on D-vitamiinile viimaste kümnendite jooksul omistanud oluliselt laiema tähenduse. Praegu on teada, et D-vitamiin reguleerib enam kui 200 geeni toimimist, mistõttu on see vitamiin oluline paljudes füsioloogilistes protsessides.

«D-vitamiin ei reguleeri ainult kaltsiumi ja fosfaadi ainevahetust, et luud ja hambad oleksid korras, vaid mõjutab lisaks immuunsüsteemi rakke ja hormooni insuliin sünteesi kõhunäärmes ning osaleb vererõhu reguleerimises, vere hüübimises ja närvikoe talitluses, samuti aitab hoida lihased toonuses ja parandada sooritusvõimet. D-vitamiini madalat taset seostatakse tänapäeval suurema riskiga haigestuda suhkruhaigusse, kasvajatesse ning erinevatesse infektsioonidesse,» selgitas dr Utenko ning lisas, et alahinnata ei saa vitamiini mõju hooajaliste külmetushaiguste ennetamisel.

Hiljutised uuringud toovad välja D-vitamiini rolli meeste tervisele, sest vaegus võib põhjustada madalat testosterooni taset. Seoseid erinevate tervisenäitajatega aitavad analüüside alusel luua arstid. «D-vitamiini peaks võtma õiges koguses. Nii nagu vaegus, on ka ületarbimine tervisele ohtlik. Seepärast on D-vitamiini väärtuse määramine oluline osa regulaarsest tervisekontrollist,» lisas arst.

Dr Utenko hinnangul on soovitatav suvel kogutud D-vitamiini varu organismis hinnata sügisel, oktoobri alguses ning seejärel jaanuaris-veebruaris, et ennetada kevadväsimust. Samuti kaks-kolm nädalat pärast päikesereisilt naasmist. Loomulikult ainult päikesest ei pruugi piisata, kui organismil on suurenenud D-vitamiini vajadus. Samuti on hea silmas pidada põhjuseid, mis vitamiini imendumist võivad takistada.

Suurem D-vitamiini vajadus on rasedatel, imetavatel emadel ja sportlastel

Kõrgem D-vitamiini vajadus on dr Utenko sõnul rasedatel naistel ja imetavatel emadel, kes peaksid seda regulaarselt juurde võtma, et organismi suurenenud vajadus katta. Tartu Ülikooli uurimuse «Vereseerumi D-vitamiini sisaldus raseduse teisel kolmandikul mõjutab rasedustulemust ja ema tervist» kohaselt on D-vitamiini väike sisaldus Eesti rasedate naiste hulgas sage ning selle peamisteks riskiteguriteks on raseduse kandmine vähese päikeseintensiivsusega kalendrikuudel, kuid samuti raseduseelne rasvumine. D-vitamiini tase organismis mõjutab raseduse kulgu ning ema ja lapse tervisenäitajaid. Uurimusest selgub, et Eestis suvekuudel talletatud D-vitamiini varud ei ole siinsetele tulevastele emadele talviseks perioodiks piisavad.

Kõrgem D-vitamiini varu võiks olla dr Utenko sõnul veel regulaarselt tugeva koormusega sportivatel inimestel, et organism pingega paremini toime tuleks.

Miks D-vitamiin alati ei imendu?

D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mis imendub kogu peensoole ulatuses, samas reserv ladestub omakorda maksas ja rasvkoes. «Ülekaalulisel inimesel on seetõttu D-vitamiini reserv suur, aga organism ei saa kergesti seda rasvkoest kätte. Kui inimene võtab kaalust alla, siis tasub D-vitamiini annused üle vaadata,» selgitab dr Utenko.

Oluliseks imendumise mõjutajaks on toitumine. Imendumist vähendab liiga kiudainerikas toit ning kohviga liialdamine. Tähele tuleks panna, et teised rasvlahustuvad vitamiinid, näiteks A-, E- ja K- vitamiinid, konkureerivad peensooles lahustumisel ja võivad samuti takistada D-vitamiini lahustumist ja sellega ka imendumist. Seetõttu on oluline tähelepanu pöörata oma toitumisele tervikuna.

Peale päikesevalguse saavad inimesed D-vitamiini toidust või juurdevõetava preparaadina. D-vitamiini peamised rikkalikud allikad on enamik kuumtöödeldud kalu (eriti räim, lõhe) ja keedetud muna, D-vitamiiniga rikastatud piim ja piimatooted. Toidust saadud või toidulisandina võetud D-vitamiin lahustub dr Utenko sõnul peensooles võrdselt. Kuid arvestama peaks, et kuna D-vitamiin on rasvlahustuv, siis tasub seda sisse võtta selle toidukorraga, kus on rohkem rasva. Kasulikud rasvad on näiteks chia-seemnetes, avokaados ja piimarasvas, mis tagab parema omastamise.

Defitsiidi põhjused võivad olla seotud inimese tervisliku seisundiga laiemalt. Imendumine on raskendatud peensoole haiguste korral: tsöliaakia, põletikulised soolehaigused, pärast maovähendusoperatsiooni või mõne ravimi tarvitamisel. D-vitamiini vaegus on tavapärane ka kroonilise alkoholismi korral.

Arvestama peab, et vananedes ei sünteesi nahk enam nii tõhusalt D-vitamiini ning defitsiit on kergem tekkima. Melaniin vähendab naha võimet D-vitamiini sünteesida ning see on põhjus, miks mitte ainult vanemaealistel, vaid ka tumedama nahatooniga inimestel on selle vitamiini süntees nõrgem ning organismi varusid tasub regulaarselt kontrollida.