Mis on hambakivi ja miks on vaja kivi hammastelt eemaldada?

, Unimed Kaarli hambakliiniku suuhügienist
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Meie kõigi hammastele koguneb päeva jooksul pehme katt, mida hoolikalt hambaharjaga kaks korda päevas pestes eemaldame.

Hambakatt, mida ei ole pikemat aega hamba pinnalt puhastatud, hakkab 24–72 tunni jooksul mineraliseeruma, muutub järjest tugevamaks ja 10–20 päeva jooksul saab pehmest hambakatust hambakivi. Hambakivi on kõva katlakivitaoline ladestus hammastel.

Kuhu hambakivi tekib?

Hambakivi võib esineda igemete peal hamba pinnal või igemete all hambajuure pinnal. Kõige tavapärasemad kohad igemepealse hambakivi tekkeks on alumiste lõikehammaste sisemised pinnad ja ülemiste purihammaste põsepoolsed pinnad. Need on kohad, kuhu avanevad suurte süljenäärmete juhad ning sinna tekib hambakivi kõige kiiremini. Juhul kui selline kivi jääb eemaldamata, siis kasvab hambakivi järjest sügavamale igeme alla ja võivad tekkida põletikulised protsessid. Igemealune hambakivi on kõvem ja tihkem kui igemepealne ja on tugevasti hambapinna küljes kinni.

Hambakivi võib lisaks hammastele tekkida ka hambakroonidele, implantaatidele, suust eemaldatavatele proteesidele või ortodontilistele konstruktsioonidele.

Miks on vaja hambakivi eemaldada?

Hambakivi on hea kinnitus- ja kasvukoht erinevatele bakteritele. Paljud bakteriliigid toodavad oma elutegevuse käigus toksilisi jääkaineid, mis käivitavad igemes ja hamba kinnituskudedes põletikulisi reaktsioone, millest omakorda tekib igemepõletik.

Igemepõletiku esimene sümptom on igemeveritsus, seejärel tekib turse ja punetus. Hiljem võib igeme ja hamba vahelt väljuda ka mäda.

Ravita jäänud igemepõletikule järgneb hammaste kinnituskudede hävinemine, tekib igeme ja luu taandumine. Sellega koos suurenevad igemetaskud ja tekib hammaste liikuvus – hambad võivad oma asukohalt ära nihkuda ja lõpuks lihtsalt välja kukkuda. Kogu protsessiga võib kaasneda ka valu hammaste puhastamise ja söömise ajal. Hambakaelad, mis olid jäänud taandunud igemest paljaks, muutuvad nüüd tundlikuks ning häirivad igapäevaelu. Põletikuga kaasneb sageli ebameeldiv lõhn suus.

See on põhjus, miks ei tohi kunagi igemepõletikku ja igemete veritsemist jätta tähelepanuta. Kui oled hambapesu ajal märganud veritsust, siis pöördu hambaarsti või suuhügienisti poole, et teha kindlaks veritsemise põhjus.

Hambakattu, mis on juba muutunud tugevaks ja kõvaks hambakiviks, ei ole enam võimalik hambaharjaga eemaldada. Selleks tuleb pöörduda kas hambaarsti või suuhügienisti poole. Hambakivi eemaldatakse ravikabinetis spetsiaalsete vahenditega – ultraheliaparaadiga või käsiinstrumentidega.

Kuidas vähendada hambakivi teket?

Mida paremini hambaid puhastame, seda vähem on hambakattu, mille külge saavad mikroobid kinnituda. Kõige lihtsam viis vähendada hambakivi teket on hoolitseda oma suuhügieeni eest põhjalikult ja regulaarselt. Hambaid tuleb pesta hoolikalt hommikul ja õhtul. Lisaks tuleb kord päevas enne hammaste pesemist puhastada hammaste vahed hambaniidi või hambavaheharjadega. Sobivad vahendid igapäevaseks hoolduseks aitab valida hambaarst või suuhügienist.

Mis on soodapesu ja hambakivi eemaldamise erinevus?

Soodapesu on protseduur, mille käigus spetsiaalse pulbri, vee ja õhu survega puhastatakse hambapinnalt hambakatt, pigment ja poleeritakse hambapinda. Tavaliselt tehakse hambakivi eemaldamine ja soodapesu koos – esmalt eemaldatakse ultraheliga või käsiinstrumentidega hambakivi ning seejärel tehakse soodapesu. Ainult soodapesu hambakivi ei eemalda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles