Onkoloog: suuneeluvähi tõusuteel juhtude taga on üks tegur

HPV võib lisaks emakakaelavähile põhjustada peenise-, pärasoole-, suu- ja neeluvähki. Foto: Shutterstock

Inimese papilloomiviirused (HPV) levivad inimeselt inimesele naha- ja limaskestade kokkupuute teel ning on mitme vähkkasvajate levinud põhjuseks. Emakakaelavähki haigestumine on Eesti naiste seas paraku kõrgem kui Euroopas või mitmes teises arenenud riigis. Järjest enam diagnoositakse nii naistel kui ka meestel aga suuneeluvähki, mis on tingitud HPVst.

Tartu Ülikooli Kliinikumi onkoloog dr Madis Joonsalu sõnul on emakakaelavähki haigestumine Eestis jätkuvalt kõrge ning põhjuseks nakatumine inimese papilloomiviirusega. Esmajuhte avastati 2019. aasta statistika järgi aastas 161, neist üle 90% oli tingitud HPVst.

Viirusega nakatumise tagajärjel alguse saanud vähkkasvajate puhul geneetiline eelsoodumus rolli ei mängi ning oluline on nakatumist vältida või haigust varases staadiumis märgata. HPVst tingitud vähkkasvajaid saab ennetada vaktsineerimisega ning emakakaelavähi puhul lisaks vaktsineerimisele veel sõeluuringul osalemisega.

Meditsiinis on teada üle 150 HPV tüübi, kuigi iga nakatumine ei vii vähkkasvaja tekkeni. Ühe tüübi läbipõdemine ei anna immuunsust nakatumiseks teist tüüpi HPVsse. Viirus on väga nakkav, levib seksuaalvahekorra ajal kui ka limaskestade kokkupuutel, ilma, et oleks sugulises vahekorras oldud, näiteks petting’u teel. See on põhjus, miks riiklikes kavades on planeeritud HPV vastu vaktsineerimisega alustada noores eas, enne seksuaalelu algust.

Emakakaelavähk kulgeb alguses sümptomiteta

Regulaarne tervisekontroll ja HPV testimine on arsti sõnul oluline eelkõige seetõttu, et haigus kulgeb varases staadiumis ilma sümptomiteta. Esimesteks märkideks, kui kindlasti tuleb juba arsti poole pöörduda, on rohke voolus ning veritsus päevade vahel. Valud ja kaalukaotus on arsti sõnul hilisema ning juba süvenenud haiguse sümptomid. Valu alakõhus tekib näiteks siis, kui vähk edasi põide ja pärakusse sisse kasvab.

Tänapäeval on ravivõimalused onkoloogi sõnul väga head. Ravivõimalused on olemas ka siis, kui on arsti juurde tulekuga natuke hiljaks jäädud. Dr Joonsalu sõnul kasutatakse kompleksravi, vastavalt staadiumile kiiritus, keemia ja operatsioon. Võimalus terveneda on pigem suur, kui haigus ei ole levinud lümfisõlmedesse. Kui on juba metastaatiline, on ravi keerulisem.

Esmased emakakaelavähi juhtumid avastatakse tavaliselt naistel 45.-55. eluaasta vahel. HPV vastu on olnud võimalus end vaktsineerida juba ligemale 16 aastat, riiklikus immuniseerimise kavas on see meil olnud 12-14-aastastele tüdrukutele viimased neli aastat. 45-50-aastased naised ei ole üldjuhul HPV vastu vaktsineeritud, kuigi see võimalus on täna perearsti juures olemas olenemata vanusest nii naistele kui ka meestele. Seega on regulaarne kontroll riskirühma vanuses naistel eriti oluline.

HPV ei ole ainult naiste mure

Dr Joonsalu tõdes, et suuneeluvähi diagnooside arv on paraku liikunud tõusvas trendis ning seos HPVga on olnud teada üle kümne aasta. Nüüd pööratakse sellele järjest enam tähelepanu, kuna haigestumiste arv kasvab.

Kui emakakaelavähi puhul on võimalik sõeluuringutel käies haiguse väljakujunemist ennetada, siis teistele, HPVst tingitud vähkkasvajatele regulaarseid kontrolle ja sõeluuringuid läbi ei viida.

Eestis ning mujal maailmas on kasvutrendis HPVst tingitud suuneeluvähki haigestumine. 2019. aasta statistika alusel avastati meil 56 esmajuhtu ning iga aastaga on see arv kasvanud. HPV osakaal diagnoositud vähkkasvajate tekkes on oluline, moodustades 70% juhtudest.

Suuneeluvähi esinemissagedus on võrdne nii meestel kui naistel. Kindlasti on dr Joonsalu sõnul müüt, et tegu oleks justkui homoseksuaalide haigusega. Pigem on patsientideks noored, peamiselt 35 ja vanemad mehed ja naised, mis on igati loogiline, arvestades, et haiguse väljakujunemine võtab aega ca kümme aastat.

Haigestumise kasv nii Eestis kui ka mujal maailmas on arsti sõnul seotud muutunud seksuaalkäitumisega. HPV levib ka oraalse vahekorraga ning siin puhul saab viirusesse nakatumist ennetada vaktsineerimisega nagu kõigi HPVst tingitud vähkkasvajate puhul.

Sarnaselt emakakaelavähile kulgeb suuneeluvähk organismis ilma sümptomiteta. Esmaste märkidena, kui arstikülastust enam edasi lükata ei tohi, on sõlmjas moodustis suuneelus, keelepäral, suukaares või kurgus. Samuti neelamisraskused ja haavandid ning suurenenud lümfisõlmed kaelal. Dr Joonsalu tõi välja, et ravivõimalused on head, mida varem jälile saada, seda parem, kuid tagajärjeks on isegi kergemate juhtumite puhul hammaste lagunemine ja suukuivus.

Viirus levib emakakaelas, suuneelus, peenises, häbemes, tupes ja anaalkanalites

HPV levib emakakaela-, suuneelu- kui ka peenise-, häbeme-, tupe- ning anaalkanalite limaskestades. Peale emakakaela- ja suuneeluvähi on teised vähkkasvajad siiski vähem levinud ning hüppelist kasvutrendi ei näita. HPVst tingitud vähkkasvajaid saab ennetada vaktsineerimisega ning emakakaelavähi puhul lisaks vaktsineerimisele veel sõeluuringutega.