Viimastel aastatel tehtud uuringutega on näidatud, et hammaste halb tervis on mitme tõsise haiguse – dementsus, müokardi infarkt, pea- ja kaelapiirkonna kasvajad – oluline riskitegur. Rootsis tehtud uuringus selgitati suuõõne tervise seost kõhunäärmevähi riskiga, vahendab Eesti arstide liidu ajakiri Eesti Arst.
Kõhunäärmevähi riski suurendab üllatav tegur
Võrreldi aastatel 2009–2016 riiklikku hambatervise registrisse kantud 5 889 441 isiku andmeid riikliku vähiregistri andmetega. Kõhunäärmevähk oli sel perioodil diagnoositud 10 081 inimesel. Selgus, et kuni 70aastastel, kel oli diagnoositud hammastega seotud probleeme – hambakaaries, juurepõletik, periodontiit, hammaste kadu – oli 20–58 protsenti suurem risk haigestuda kõhunäärmevähki kui neil, kel hammastega seotud probleeme ei olnud. Vanematel kui 70 eluaastat kirjeldatud seoseid ei ilmnenud. Uue, varem mitte kirjeldatud leiuna ilmnes, et alla 50aastastel hambajuure põletikuga inimestel oli kuni 58 protsenti suurem kõhunäärmevähi risk kui tervete hammastega inimestel.
Varasemates uuringutes on leitud, et kõhunäärmevähiga patsientidel on veres kõrgenenud mõnede suuõõnes leiduvate patogeenide hulk, näiteks Porphyromonas gingivalis. Võimalik, et suuõõne põletikutekitajad muudavad seedetrakti mikrobioomi koosseisu ja soodustavad põletiku ning koos sellega ka kõhunäärmevähi teket. Samuti on leitud, et mõnede seedetrakti koosseisu kuuluvate mikroobide ainevahetussaadused on kantserogeensed.