/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2023/01/05/15063320t1hfc72.jpg)
Ameerika südameassotsiatsiooni väljaandes avaldatud analüüsi kohaselt oli rinnaga toitvatel naistel väiksem tõenäosus haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse, näiteks saada insult, võrreldes naistega, kes rinnaga ei toitnud.
Rinnaga toitvatel naistel on väiksem risk just nende haiguste tekkeks
Imetamise eelised laste tervisele on hästi teada. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on see seotud vähemate hingamisteede infektsioonide ja väiksema nakkushaigustesse suremise riskiga. Imetamist on seostatud ka hüvedega ema tervisele, sealhulgas madalama II tüübi diabeedi, munasarja- ja rinnavähi riskiga, vahendab Medical Xpress.
«Varasemad uuringud on vaadanud seost rinnaga toitmise ja ema südame-veresoonkonna haiguste riski vahel, kuid tulemused olid vastuolulised seose tugevuse ja eriti rinnaga toitmise erineva kestuse ja südame-veresoonkonna haiguste riski vahelise seose osas,» ütles vanemautor Peter Willeit.
Teadlased vaatasid läbi terviseteabe kaheksast uuringust, mis viidi läbi aastatel 1986–2009 Austraalias, Hiinas, Norras, Jaapanis ja USAs, ning ühest rahvusvahelisest uuringust.
Ülevaade hõlmas ligi 1,2 miljoni naise terviseandmeid (keskmine vanus esmasünnitusel 25 aastat) ning analüüsis seost rinnaga toitmise ja ema individuaalse kardiovaskulaarse riski vahel.
«Kogusime teavet näiteks selle kohta, kui kaua naised on oma elu jooksul rinnaga toitnud, sünnituste arvu, esmasünnituse vanuse ja selle kohta, kas naistel on hilisemas elus olnud südameatakk või insult või mitte,» ütles uuringu peamine autor, järeldoktor Lena Tschiderer.
82 protsenti naistest teatas, et on mingil eluperioodil imetanud.
Võrreldes naistega, kes kunagi rinnaga ei olnud toitnud, oli naistel, kes teatasid oma elu jooksul rinnaga toitmisest, 11 protsenti väiksem risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse.
Keskmiselt 10-aastase jälgimisperioodi jooksul oli mingil eluperioodil rinnaga toitnud naistel 14 protsenti väiksem tõenäosus haigestuda südame isheemiatõvesse, 12 protsenti väiksem tõenäosus saada insult ja 17 protsenti väiksem tõenäosus surra südame-veresoonkonna haigustesse.
Naistel, kes imetasid oma elu jooksul 12 kuud või kauem, oli väiksem tõenäosus haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse kui naistel, kes rinnaga ei toitnud.
Südame-veresoonkonna haiguste riskis ei esinenud märkimisväärseid erinevusi raseduste arvu ega naise vanuse järgi.