Kas tavalisest peavalurohust võib jääda sõltuvusse?

Peavalud häirivad igapäevaste toimetuste tegemist. Foto: Shutterstock

Tülikat peavalu kannatada ei tasu ning õnneks on apteegiriiulil saadaval lai valik erinevaid käsimüügiravimeid, mis valu leevendavad. Mis saab aga siis, kui valu kimbutab tihti ning valuvaigisti võtmine muutub ühel või teisel põhjusel igapäevaseks harjumuseks?

Valuvaigistite valik on lai

Peavalu ja teiste kergemate valude leevendamiseks kasutatakse erinevaid käsimüügiravimeid, mida nimetatakse mittesteroidseteks põletikuvastasteks aineteks ehk MSPVA-deks. Nende alla kuuluvad näiteks ibuprofeen, diklofenak, deksketoprofeen, ketoprofeen, naprokseen, atsetüülsalitsüülhape. Valu vaigistamiseks kasutatakse ka paratsetamooli ja paratsetamooli kombinatsioone kofeiini või kodeiiniga.

«Sellised levinud valuvaigistid nagu ibuprofeen või diklofenak füüsilist sõltuvust ei põhjusta, aga sageli võtab inimene uue valuhoo kartuses ravimit kas liiga tihti või liiga pikka aega järjest,» räägib Benu farmatseut Triin Hirvlaan. «Kui valuvaigistit liiga pikalt tarbida, võib see ise hoopis kõrvaltoimena peavalu tekitada,» hoiatab Hirvlaan.

Kui enamik MSPVA-sid füüsilist sõltuvust ei põhjusta, siis näiteks kodeiini sisaldavate valuvaigistite võtmisel tasub olla tähelepanelik ning mitte ületada ettenähtud annuseid. «Kui manustada kodeiini sisaldavat valuvaigistit lubatust suuremas koguses või üle kolme päeva, võib tekkida füüsiline sõltuvus ja ravi järsul katkestamisel ärajätusümptomid,» räägib Hirvlaan.

Alates 1. jaanuarist 2023 on kodeiini sisaldavad ravimid retseptiravimid.

Ravimitega tasub olla ettevaatlik

Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid nagu ibuprofeen, diklofenak, deksketoprofeen, ketoprofeen, naprokseen ja eriti atsetüülsalitsüülhape ärritavad mao ja soolestikku limaskestasid ning mõjutavad vere hüübimisprotsesse.

«Eriti ettevaatlikud peavad olema kõrge vererõhuga inimesed ja need, kellel on varem olnud seedekulgla verejooksusid või haavandeid,» räägib apteeker. «Samuti peaksid tähelepanelikud olema need, kes kasutavad mitut mittesteroidset preparaati korraga, näiteks liigesevalu puhul arsti ettekirjutusel suuremas koguses ibuprofeeni ja väikeses koguses nii-öelda südameaspiriini,» lisab Hirvlaan.

«Kui apteegist valuvaigistit või palavikualandajat osta, siis peaks kindlasti apteekrile ütlema, kellele ja milleks ravim läheb,» soovitab Hirvlaan. «Eriti oluline on see laste, eakate ja rasedate puhul ning siis, kui inimene võtab mitut erinevat käsimüügi- ja retseptiravimit,» rõhutab ta.

Millistest ravimitest jäädakse kõige kergemini sõltuvusse?

«Üsna sage on see, et jäädakse sõltuvusse nina limaskesta turset vähendavatest nohurohtudest ehk ksülometasoloiini või oksümetasoliini sisaldavatest ravimitest,» räägib Hirvlaan. Selliseid nohurohtusid tohib tegelikult kasutada ainult 3-5 päeva ja maksimaalselt 7 päeva, sest pikaajalisel manustamisel ravim kuivatab ja kahjustab nina limaskesta. «Nii tekib nõiaring, kus inimesele tundub, et juba jälle on nina kinni ja peab uuesti nohurohtu kasutama,» selgitab ta.

Retseptiravimitest jäädakse kõige sagedamini füüsilisse ja vaimsesse sõltuvusse väära kasutamise tõttu. «Näiteks tugevatest valuvaigistitest, unerohtudest ja mõnedest rahustitest on võimalik jääda sõltuvusse, kui neid võetakse pikaajaliselt ja ületatakse lubatud annuseid,» räägib Hirvlaan. «Kuna need ravimid on teatud näidustustel vajalikud, ei tasu nende tarbimist karta – neid tuleb lihtsalt arsti ettekirjutusi järgides õigesti ja ohutult manustada,» rõhutab Hirvlaan.