K, 8.02.2023

Teadlased selgitasid välja, kui pikk on pikk Covid

PM Tervis
Teadlased selgitasid välja, kui pikk on pikk Covid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Köha.
Köha. Foto: Shutterstock

Enamik terviseprobleeme, mis tekivad pärast kerget Covid-19 nakkust, võivad püsida mitu kuud, kuid normaliseeruvad aasta jooksul, selgus suurest Iisraeli uuringust.

Vaktsineeritud inimestel oli oluliselt madalam risk hingamisraskuste tekkeks – see on kõige levinum nähtus pärast kerget nakatumist – kui vaktsineerimata inimestel.

Mainekas teadusajakirjas British Medical Journal avaldatud leiud viitavad sellele, et kuigi pikk Covid põhjustab üleilmselt palju tuska, ei teki valdaval enamusel kerge haigusega patsientidest tõsiseid kroonilisi probleeme, väidavad teadlased.

Pikaajalist Covidit defineeritakse kui sümptomeid, mis püsivad või ilmnevad rohkem kui neli nädalat pärast esmast nakatumist. Peamisteks pika Covidi sümptomiteks on väsimus, õhupuudus, lõhnataju kadumine, maitsetundlikkuse muutus ja keskendumisraskused.

Pika Covidi kestvate mõjude mõju kohta pole seni olnud aga palju teada.

Teadlased võrdlesid nakatumata inimeste tervist nendega, kes olid paranenud kergest Covidist.

Nad kasutasid Iisraeli suure avaliku tervishoiuorganisatsiooni elektroonilisi andmeid, mille peaaegu kaks miljonit liiget testiti Covid-19 suhtes ajavahemikus 1. märts 2020 kuni 1. oktoober 2021. Analüüsiti enam kui 70 pika Covidiga seotud teriseprobleemi. Uuringus osalejate keskmine vanus oli 25.

Uurijad võrdlesid Covid-19 infektsiooniga ja ilma selleta vaktsineerimata inimeste haigusseisundeid, võttes arvesse vanust, sugu ja Covid-19 variante varase (30–180 päeva) ja hilise (180–360 päeva) perioodi jooksul pärast nakatumist. Samadel ajavahemikel võrreldi ka Covid-19 suhtes vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste haigusseisundeid.

Tagamaks, et hinnati ainult kerget koroonaviirushaiguse põdemist, jäeti välja Covidi tõttu haiglasse võetud patsiendid. Arvesse võeti ka muid potentsiaalselt mõjutavaid tegureid, nagu alkoholi tarbimine, suitsetamine, sotsiaalmajanduslik olukord ja mitmed olemasolevad kroonilised haigused.

Covid-19 nakkust seostati märkimisväärselt suurenenud riskiga mitmete haigusseisundite tekkeks, sealhulgas lõhna- ja maitsemeele kaotus, keskendumis- ja mäluhäired, hingamisraskused, nõrkus, südamepekslemine, krooniline kurgumandlite põletik ja peapööritus nii varajases kui ka hilises aktiivse nakkuse järgses perioodis. Samas taandusid juuste väljalangemine, valu rinnus, köha, lihasvalud ja hingamishäired Covid-19 järgsel hilisel perioodil.

Näiteks võrreldes mittenakatunud inimestega seostati kerget Covid-19 põdemist 4,5 korda suurema lõhna- ja maitsetundlikkuse kaotuse riskiga.

Kõige rohkem kimbutasid pärast nakatumist 12-kuulise uuringuperioodi jooksul nõrkus ja hingamisraskused.

Kui haigusseisundeid hinnati vanuse järgi, olid hingamisraskused kõige levinumad, esinedes viies vanuserühmas kuuest, kuid jäid püsivaks kogu esimese nakatumisjärgse aasta jooksul vanuserühmades 19-40, 41-60 ja üle 60-aastased.

Nõrkus ilmnes kuuest vanuserühmast neljas ja püsis hilises faasis ainult vanuserühmades 19-40 ja 41-60.

Mees- ja naispatsientidel esinesid väikesed erinevused ning lastel oli Covid-19 põdemise järgses varases faasis vähem pikalt kestvaid nähte kui täiskasvanutel— ka need taandusid enamasti hilisemal perioodil.

Leiud olid sarnased nii Covid-19 algse tüve kui ka alfa- ja deltavariantide puhul.

Märksõnad
Tagasi üles