Kolm haiglat osaleb kuriteoohvrite kaitse pilootprojektis

Seksuaalse väärkohtlemise ohvreid on rohkem, kui arvata võib, ning selle mõju nende vaimsele tervisele on väga suur. Foto: Elmo Riig

Kuriteoohvrite kaitse paremaks tagamiseks osalevad Ida-Viru keskhaigla, Narva haigla ja Rakvere haigla 2023. aastal väärkohtlemise vastase kaitse katseprojektis.

Kuriteoohvrite kaitse projekt on ellu kutsutud justiitsministeeriumi, Victim Support Europe’i ja Euroopa Liidu koostöös ning kestab kaks aastat. Tegemist on pilootprojektiga, mis viiakse Eestis esialgu ellu ainult Lääne- ja Ida-Virumaal.

Projekti eesmärk on pakkuda kuriteoohvritele paremat kaitset Eestis. Selleks töötavad justiitsministeerium, politsei- ja piirivalveamet, sotsiaalkindlustusamet, piirkonna haiglad, sealhulgas Virumaa suurim tervishoiuasutus Ida-Viru keskhaigla, kus juba ainsana piirkonnas toimib seksuaalvägivalla kriisiabikeskus (SAK), ja muud sihtrühmad koos välja ohvriabitoimingud.

Tervishoiuteenuse osutajate suhtes on ühiskonnas suur usaldus. Tervishoiutöötajatel on enda rollist ja usaldusest tulenev vastutus aidata patsiente, kes võivad olla vägivalla või muud liiki kuritegude ohvrid. Selleks et võimalikku ohvrit märgata, kuulata, pakkuda esmast inimlikku tuge või suunata abi saama ning aidata taastada turvatunnet, tuleb tervishoiutöötajal rakendada empaatiavõimet.

On kaks peamist võimalust, kuidas tervishoiutöötajad ohvritega kokku puutuvad. Kannatanud võivad pöörduda tervishoiuteenuse osutaja poole pärast seda, kui neil on juba olnud kokkupuude politsei või ohvriabiga. See olukord on tavaliselt tervishoiutöötaja jaoks kergem, kuna on teada, et patsient on langenud mingit liiki kuriteo ohvriks. Samuti on siis esmane turvatunne inimese jaoks loodud, kuriteosündmus peatatud. Teine olukord on selline, kus tervishoiutöötaja, kokkupuutes patsiendiga, peab oletama või hindama, kas tegemist võib olla ohvriga, eriti juhul, kui patsient seda ise kohe tervishoiutöötajale ei väljenda.

Katseprojekti peamine eesmärk on selgemalt tuvastada, kas patsient võis kuriteoohvriks langeda, ja paremini selgitada sellega seotud asjaolusid.

Kui arstil või õel tekib kahtlus, et haiglasse pöördunud patsient on kogenud väärkohtlemist, täidavad nad väärkohtlemise kehakaardi, milles kirjeldavad patsiendiga juhtunut, fikseerivad ja pildistavad kehavigastusi ja annavad hinnangu tema vaimsele seisundile. Pärast meditsiiniabi osutamist ja väärkohtlemise kehakaardi täitmist nõustab arst või õde kannatada saanud patsienti jätkuabi ja toe saamise küsimustes. Näiteks võib probleemi iseloomust tulenevalt patsiendile vaja minna eriarsti, politsei või prokuratuuri töötaja, sotsiaaltöötaja või muu kitsema profiiliga spetsialisti abi.

Projekti raames on loodud infomaterjalid, mis on suunatud nii patsientidele kui ka tervishoiutöötajatele.