Tantsivad molekulid aitavad luua seljaaju vigastuste, Parkinsoni ja Alzheimeri raviks vajalikke närvirakke

Vasakul on Northwesterni ülikoolis leiutatud nn tantsivate molekulide tehnoloogia abil 60 päevaga kasvatatud, hajali paiknevad ning paljude vajalike hargnevate ühendustega inimese närvirakud (kollased, rohelised, sinised). Paremal on seniste võimalustega kasvatatud neuronid, mis on suuresti kokkukleepunud. Foto: Northwestern University

Teadlaste loodud küpseid närvirakke saab siirata seljaaju vigastuste ja neurodegeneratiivsete haiguste, sealhulgas amüotroofse lateraalskleroosi (ALS), Parkinsoni tõve, Alzheimeri tõve või hulgiskleroosi ravimiseks.

Kuigi teadlased on ka varem suutnud inimese tüvirakke närvirakkudeks muuta, olid need ravitööks siiski kõlbmatud, meenutades pigem alles areneva embrüo rakke. Sellistele rakkudele ei saa anda ülesandeid, mis on vaja täita lapse või täiskasvanu kehas. 

Nüüd on Northwesterni ülikooli teadlaste juhtimisel õnnestunud leida lahendus, kuidas patsiendi enda tüvirakkudest saada täiskasvanutele sobivaid ja ka oma ülesandeid täitvaid närvirakke, mida saab hakata erinevate haiguste raviks kasutama. Nad kasutasid selleks tehnoloogiat, mida eelmisel aastal tutvustas Northwesterni professor Samuel I. Stupp kui võimalust ravida värskeid seljaaju vigastusi. Siis õnnestus ühe «tantsivate molekulide» süstiga taas jalgadele tõsta seljaaju vigastuse tõttu paralüseeritud katseloomad ning selleks kulus vaid neli nädalat.