/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2023/01/16/15081635t1h6a8b.jpg)
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda viis 180 organisatsiooni seas läbi uuringu, millest selgub, et 82% tööandjate hinnangul on inimeste vaimne- ning 65% arvates töötajate füüsiline tervis viimaste aastate jooksul halvenenud.
Tööandjate uuring: eestlaste vaimne ja füüsiline tervis on languses
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhi Mait Paltsi sõnul on eestlaste tervena elatud aastad Euroopa ühed madalaimad. «2021. aastal langes nii eestlaste keskmine eluiga kui tervena elatud aastad, millega oleme näiteks rootslastest naiste osas 13 ja meeste puhul 17,3 aastat maas,» ütles Palts.
«Riik käitub nagu kõik oleks hästi, aga tegelikult on vastupidi. Nii meie, Tööandjate Keskliit, kui paljud erialaorganisatsioonid on inimeste laguneva tervise pärast väga mures. Elanikkond vananeb ja seetõttu peame ise tervelt ja kauem tööhõives püsima. Selleks peab aga riik senisest märksa enam soodustama töötajate tervislikke eluviise ning terviseprobleemide ennetamist. Läbiviidud uuringu kohaselt hindas 99% tööandjatest, et riik saab maksupoliitikaga soodustada inimeste tervisekäitumist ja motiveerida inimesi rohkem oma tervisesse panustama,» ütles Palts.
Paltsi sõnul saavad ka tööandjad ise palju ära teha ning seda näitab ka ettevõtjate endi hinnang, kus 82% uuringule vastanutest leidis, et nende panus töötajate tervise edendamisse on tulevikus kasvav. 83% vastanutest tõid välja ka, et töötajate tervise edendamise kulude hüvitamine ettevõtte jaoks kasulik investeering.
«Riik pakub praegu ettevõtetele igas kvartalis saja euro väärtuses maksusoodustust, mille eest oma töötajatele sportimis- ja terviseteenuseid pakkuda. See summa on aga inflatsioonile alla jäänud ja vajab selgelt tõstmist. 93% uuringule vastanute hinnangul peaks riik oluliselt enam tervisesse panustamist motiveerima,» ütles Palts.
Viiendiku uuringule vastanute hinnangul peaks terviseedenduse maksuvabastus olema kvartalis 150 eurot; 28% arvates 200 eurot; 16% ootab 250 euro mahus ning 27% 300 eurost maksusoodustust.
Mait Paltsi sõnul peaks teise meetmena olema maksusoodustusega kaetud tervisekulude nimekiri praegusest märksa laiem ning hõlmama näiteks ka vaimset tervist edendavaid teenuseid.
«Uuringu kohaselt ootab maksusoodustust laiemale valikule tervise edenduse teenustele 79% tööandjatest. Näiteks nimetati maksusoodustust tööandja poolt tasutavatele täiendavatele terviseuuringutele, vaimset või füüsilist tervist toetavaid tarvikutele, wellness teenustele ning nõustamis- ja koolitusprogrammidele,» lisas Palts.
Detsembris allkirjastas terviseedenduse regulatsiooni muutmiseks pöördumise 16 suure ühiskondliku kaaluga vabaühendust ja erialaliitu arstidest ja psühholoogidest kuni töötervishoiu- ja personaliliitudeni.