P, 29.01.2023

Mitu muna võib süüa? Kolesterooli tõstab rabav tegur

PM Tervis
Mitu muna võib süüa? Kolesterooli tõstab rabav tegur
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Kolesterool. Ohuks pole toidus sisalduv kolesterool, vaid et tänapäeval sisaldavad toidud suure hulga transrasvu, mis kolesteroolipügalaid jõuliselt ülespoole nügib.
Kolesterool. Ohuks pole toidus sisalduv kolesterool, vaid et tänapäeval sisaldavad toidud suure hulga transrasvu, mis kolesteroolipügalaid jõuliselt ülespoole nügib. Foto: Shutterstock

Kõrge kolesteroolitase suurendab südame-veresoonkonnahaiguste riski. Kolesterooli sisaldavad toidud ei mõjuta enamiku inimeste vere kolesteroolitaset oluliselt, küll aga teevad seda küllastunud rasvad ja transrasvad, vahendab Medical News Today. 

Kolesterool on vahajas aine, mida toodab maks. Keha vajab korralikuks toimimiseks teatud koguses kolesterooli, kasutades seda rakkude ehitamiseks ning vitamiinide ja hormoonide tootmiseks.

Kolesterool pärineb ka toidus sisalduvatest loomsetest saadustest, sealhulgas lihast, linnulihast ja piimatoodetest. Seda tüüpi kolesterool on toidukolesterool.

Küllastunud rasvad ja transrasvad võivad tõsta kolesteroolitaset, kuna need suurendavad maksas toodetava kolesterooli kogust. 

Halb ja hea kolesterool

Lipoproteiinidel on kaks peamist tüüpi: madala tihedusega lipoproteiin (LDL), mida nimetatakse ka «halvaks» kolesterooliks, ja suure tihedusega lipoproteiin (HDL), mida nimetatakse «heaks» kolesterooliks.

Liigne LDL-kolesterool võib koguneda arterite seintele, neid kitsendada ning suurendada südameinfarkti ja insuldi riski.

HDL-kolesterool transpordib LDL-kolesterooli arteritest eemale ja viib selle tagasi maksa, kus maks saab selle seejärel kehast eemaldada.

Kas toidust saadav kolesterool on oluline?

Jah, laias laastus peaks jälgima toiduga saadava kolesterooli hulka – mõõdukus on tervisele ikka parem kui liialdamine. Üldiselt aga toidukolesterool endast tervisele hammast ihuvat tonti ei kujuta. Selle optimaalne ohutu kogus sõltub inimese aktiivsustasemest, geneetikast, olemasolevatest terviseprobleemidest ja vanusest.

Loomsed tooted sisaldavad toidust saadavat kolesterooli, sealhulgas munakollane, krevetid, veiseliha, sealiha, linnuliha, juust, või.

2018. aasta ülevaates vaadeldi munade, ühe suurima toiduga saadava kolesterooli allika mõju vere kolesteroolitasemele.

Uuringute kohaselt võivad inimesed reageerida toidukolesteroolile erinevalt, olenevalt nende geneetikast ja ainevahetuslikest teguritest.

Enamikul inimestel tõstab toiduga saadava kolesterooli söömine vere kolesteroolitaset vähesel määral või üldse mitte. Toidukolesterooli tarbides toodab keha lihtsalt vähem kolesterooli.

Toidukolesterool võib aga siiski teatud inimestel põhjustada LDL-kolesterooli taseme suuremat tõusu kui teistel.

Üldiselt näitavad uuringud, et munadest ammutatav toiduga saadav kolesterool ei mõjuta negatiivselt vere kolesteroolitaset. Inimestel, kes söövad mune kaalulangetamise eesmärgil või kehakaalu säilitamise nimel, võib munade tarbimine põhjustada minimaalseid muutusi LDL- ja HDL-kolesterooli tasemes – üllatus missugune, aga see võib põhjustada LDL-profiilide ja HDL-tasemete mõningast paranemist.

Teadurid on seda meelt, et need, kes lihatooteid ei söö, võivad tarbida rohkem mune ja piimatooteid. Kui vanemaealisel täiskasvanul ei ole kolesteroolitase normist kõrgem, võib kahe muna söömine päevas olla osa toitvast menüüst.

2018. aasta ülevaate kohaselt võib LDL-kolesteroolitaset tõsta küllastunud rasvade tarbimine, mitte toidust saadav kolesterool ise.

Paljud toidust saadava kolesterooli allikad, peale munade ja krevettide, sisaldavad ka rohkelt küllastunud rasvu. Küllastunud rasvad suurendavad LDL-kolesterooli taset ja südame-veresoonkonnahaiguste riski.

USA haiguste ennetamise ja tõrje keskus (CDC) soovitab piirata kõrge küllastunud rasvasisaldusega toite, et hoida kolesteroolitaset normis.

Toidukolesterool ja südamehaigused

Ameerika südameassotsiatsiooni (AHA) 2020. aasta ülevaates vaadeldi seost toidukolesterooli ja kardiovaskulaarse riski vahel.

Andmed andsid erinevaid tulemusi. Enamik uuringuid näitab, et toidukolesterooli, sealhulgas munade tarbimise, südame isheemiatõve, südameataki või insuldi vahel puudub oluline seos.

Mõned uuringud näitasid, et poole muna tarbimine päevas võib suurendada kardiovaskulaarset riski kuue protsendi võrra.

Nendes tulemustes võivad oma osa mängida ka muud tegurid, nagu muu toitumine ja elustiil. Üldiselt ei näidanud uuringud olulist seost munade tarbimise ja kardiovaskulaarse riski vahel.

Teadlased märkisid ka, et Ameerika Ühendriikides on paljudes toiduainetes rohkelt küllastunud rasvu, mis võivad kaasa aidata kõrge kolesteroolitaseme tekkele. Nad väitsid, et inimesed tarbivad kolesterooli sageli küllastunud rasvadest pulbitseva toiduga.

Küllastunud rasvhappeid saame tervise arengu instituudi andmeil rohkem nähtava või peitrasvaga lihatoodetest (näiteks viinerid, vorstid, peekon) ja väga rasvastest piimatoodetest (rõõsk ja vahukoor, rasvased juustud, või), aga ka küpsetistest.

Seevastu südametervist toetav toitumine, näiteks Vahemere dieet, on madala kolesterooli ja kahjulike rasvade sisaldusega.

Kokkuvõttes jõuti ülevaates järeldusele, et üldtuntud tervislikud toitumisharjumused võivad olla parim võimalus hea südame-veresoonkonna tervise tagamiseks.

Tervist toetavate toitude hulka kuuluvad: köögiviljad, puuviljad, täisteratooted, madala rasvasisaldusega või rasvavabad piimatooted, «lahja» valk või taimne valk, pähklid ja seemned, vedelad taimeõlid.

Märksõnad
Tagasi üles