/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2023/01/19/15087979t1h9184.jpg)
Täna keskpäeval avati Tallinna Lastehaiglas toetusfondi vahenditega rajatud Valentini unekeskus.
Tallinna Lastehaigla Toetusfondi vahenditega valmis Valentini unekeskus
«Uneuuringute keskuse projekt sai alguse 2019. aastal, mil neuroloogiaosakonna endise pikaaegse juhi dr Valentin Sanderi eestvedamisel pandi paika unekeskuse esmased visioonid ja eesmärgid,» ütles keskuse avamisel lastehaigla juhatuse esimees dr Katrin Luts. Ta lisas: «Paraku ei jõudnud dr Sander unekeskuse valmimist ära oodata – raske haiguse tõttu suri ta 2022. aasta suvel ja valminud unekeskuse nimetamine Valentini unekeskuseks on austusavaldus dr Sanderile.»
Unemeditsiin on kogu maailmas kujunemas omaette meditsiinierialaks, mille edendamisega tegelevad Eestis spetsialistid, kes kuuluvad Eesti Unemeditsiini Seltsi. Unehäireid ei ole meditsiinilisest aspektist piisavalt tähtsustatud ning nendega tegelemine on ka arstkonna seas olnud pigem mittesüsteemne.
Spetsiaalselt lastele mõeldud uneuuringute keskus on Eestis esimene omataoline ja see valmis täies mahus Tallinna Lastehaigla Toetusfondi annetajate toetustest. Keskuse maksumuseks kavandati esialgu 200 000 eurot, aga seoses ehitusturul toimunud muutustega kujunes selle hinnaks ligikaudu 500 000 eurot.
«Tallinna Lastehaigla Toetusfondi jaoks tähendas ehituse toetamine tagasipöördumist ajas fondi algusaastate juurde, aga ilma selleta ei oleks see keskus täna valminud,» ütles fondi juhataja Inna Kramer.
«Unehäiretega tegelemine nõuab süsteemset lähenemist, sest probleemide põhjused võivad olla väga mitmetahulised. Suures haiglas asuva unekeskuse eelis on see, et iga juhtumi puhul on võimalik kaasata vajalikke eksperte, kes aitavad leida laste uneprobleemidele lahendusi. Ühte keskusse koondatuna saavad lastehaigla arstid viia laste uneuuringud kvalitatiivselt uuele tasemele,» selgitas Kramer fondi vahenditest unekeskuse rajamise tagamaid.
«Täname südamest kõiki häid inimesi ja ettevõtteid, kes on unekeskuse toetuseks annetusi teinud ning oleme väga rõõmsad, et saime selle projekti raames teha koostööd Eesti Kunstiakadeemiaga.»
Ruumide kavandamisel toimus koostöös Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuriosakonna magistrandidega prof Tüüne-Kristin Vaikla juhendamisel.
«Sisearhitektina tean enda praktikast, et tavapärased projekteerimistähtajad on lühikesed ja uute ruumilahenduste katsetusteks napib ajaressurssi. Unekeskuse projektiga saime võimaluse praktiseerida kaasaegset teadus- ja arendustegevusest, kus ülikool ja reaalne tellija ühiselt analüüsivad erinevate kasutajate vajadusi: püstitavad kriitilisi küsimusi, uurivad uusi vaatenurki ja katsetavad innovatiivseid lähenemisi ning viivad ka ellu praktilisi lahendusi. EKA magistrandid töötasid heategevuslikus korras välja erinevad kontseptsioonid, kuidas ruum saab toetada rahutu magaja und. Koostöös lastehaigla arstidega valmis lõplik lahendus, mille kavandamine andis tänuväärse töökogemuse kogu sisearhitektide kursusele,» kirjeldas prof Vaikla ruumide kavandamise protsessi ja tänas lastehaiglat selle võimaluse eest.
/nginx/o/2023/01/19/15087977t1h36a0.jpg)
EKA magistriprogrammi raames valminud kavanditest osutus parimaks Ardo Hiiuväina töö, mille alusel valmis ruumide sisekujundus. «Autorina leiab oma töös alati kohti, mida oleks võinud teisiti teha, aga üldmuljega jään rahule. Kuid see on teisejärguline, pean olulisemaks kasutaja arvamust ja rahulolu, kuna projekti eesmärk oli luua lastele «oma ruum» ning töötajatele parem töökeskkond. Usun, et saime kõik koos sellega hakkama,» kirjeldas Hiiuväin enda kogemust unekeskuse ruumilahenduse väljatöötamisel.
Unekeskuse rajamise projekti käigus ehitati lastehaiglasse helikindlad ruumid, mis võimaldavad läbi viia spetsiifilisi meditsiiniuuringuid, kuid samas on hubased ja mugavad, et laps, kes nendes ruumides magades öö veedab, tunneks ennast hästi ja turvaliselt.
Uneuuringute läbiviimiseks soetati keskusele polüsomnograafia seade koos vastava tarkvaraga, mis võimaldab eristada suhteliselt ohutuid ja isemööduvaid unehäireid (parasomniad, uneaegsed liigutushäired) tõsisemate tagajärgedega ning sekkumist vajavatest seisunditest, näiteks uneapnoe, epileptilised hood, narkolepsia jpm. Polüsomnograafia uuringul salvestatakse lapse ööund vähemalt kaheksa tunni jooksul, erinevate anduritega registreeritakse ajutegevust, hingamisrütmi ja selle häireid, lihasaktiivsust ning liigutushäireid, südametööd ja vere hapniku ning süsihappegaasi sisaldust, lisainfot une ajal toimuvast annab video- ja helisalvestus.
Unekeskuses tööle hakkavad meditsiinitöötajad läbivad vastava koolituse välismaal pikemaajalise kogemusega unemeditsiini keskustes. Uneuuringuid hakkab nõuetekohaselt registreerima ja esmast analüüsi teostama spetsiifilise väljaõppega uneõde/unetehnik, lõpliku analüüsi teostab ja diagnostilise hinnangu eest vastutab kliiniline neurofüsioloog. Uuringute vajaduse ja patsiendi edasise käsitluse otsustavad unemeditsiinialase väljaõppega eriarst-konsultandid: neuroloog, psühhiaater, kõrva-nina-kurguarst, pulmonoloog. Unekeskuse meeskonda on lisaks planeeritud ka psühholoog, logopeed ning füsioterapeut.