ME SAAME HAKKAMA ⟩ Kuidas võita vampiiri?

Fantaasiamaailma vampiiri oskab igaüks ära tunda, energiavampiirideks kutsutavad tegelased on aga väliselt igati vinks-vonks kodanikud. Foto: Shutterstock

Näost valge, joob verd, kipub kirstus magama ja tal on märkimisväärsed silmahambad – me kõik oskame õiget vampiiri ära tunda. Inimestevahelises suhtluses imevad ohvrilt elujõu välja aga energiavampiirideks kutsutavad tegelased. Et nad on välimuselt tavainimestest eristamatud ning tihti esmapilgul ka väga sümpaatsed ja meeldivad, on oht, et neid ei märgata enne, kui ollakse juba tükk aega nende ohvriks olnud.

Energiavampiiriga kokkusattumisest on õigupoolest lihtne aru saada. Kui on keegi, kellega suheldes ja suhtlemise järel tunned end iga kord nagu tühjakspigistatud sidrun, oled väsinud, segaduses, pahur ja tujust ära, siis oledki ühe ohvriks sattunud. Muud inimesed ja jutud väsitavad meid vahel samuti, aga siis me enamasti teame, mis on põhjus: ei sobi see teema või teise inimese vaade asjadele või jutumaneer või ollakse ise muudel põhjustel hapras-haavatavas seisundis.

Energiavampiiri puhul on enamasti väga raske sõnastada, mis täpselt väsitas. Nagu öeldud, on nad sageli igatepidi kenad ja vahel lausa ülisõbralikud inimesed, neis pole mingit põrgulikku õelust.

Äärmused ja huvi puudumine teiste vastu

Energiavampiiriks olemise viise on erinevaid, mõned jooned on aga ühised. Energiavampiiri stiili iseloomustab äärmuste armastamine ja huvi puudumine teiste inimeste vastu. Nad ütlevad otse või annavad märku: asjad on kas superhästi või ülihalvasti, mingeid halle toone pole. Millest iganes nad räägivad, seda kõike on liiga palju ja nad ei tee kunagi märkama, et teised kas ei ole praktilistel põhjustel (kiire töö pooleli, kuulajal endal on suurem mure) suhtlemisest huvitatud või lihtsalt ei jaksa neid kuulata.

Seltskonnas võtavad nad domineeriva rolli või alustavad täiesti suvalisel hetkel, kõik jutud keeratakse nende endi peale, ka siis, kui teised on juba tujutud ja üritavad eemale jalutada. Nad ei tunnista kunagi seda, et on ise midagi valesti teinud. Arvamused on nende omad või valed. Probleeme kirjeldades ei huvita neid lahenduste suunas liikumine, vaid tugevad emotsioonid. Suutmatus suhtluskonteksti arvestada paneb ümbritsevad tihti ebamugavasse olukorda: energiavampiirid küsivad piinlikke küsimusi või avaldavad seltskonnas ülikergelt endast ja teistest üliisiklikku infot.

Väga suures ohus on haavatavad ja madala enesehinnanguga inimesed, kelle jaoks võib olla suureks tunnustuseks, kui keegi tahab neile oma elust rääkida.

Vahel võib vampiirina mõjuda inimene, kes lihtsalt on kogu aeg uskumatult jutukas. Koosoleku aeg on ammu läbi või on suhtluspartner juba viis korda märku andnud, et tahaks tualetti minna, aga temal on ikka midagi lisada. Lõputu konteksti mitte arvestav vaimutsemine ja naljaviskamine väsitab samuti. Pole harv seegi, et hoogu sattunud jutukas vampiir sõidab üle teiste füüsilistest piiridest: tahab end kogu aeg vestluspartnerile hästi lähedale sättida, hingab otse näkku, kipub patsutama-kallistama ka siis, kui teine on kõigile muudele inimestele juba ammu silmnähtavalt pinges.

Mõni energiavampiir käib ringi ja räägib muudkui sellest, mida imelist ta on jälle teinud ja kui tore inimene olnud. Teine aga on vastupidine: iga pisike argielu äpardus on tohutu draama ja ületamatu õnnetus, milles on süüdi teised või vähemalt kuri saatus. Mõni väljendab kogu aeg kadedust ega näe teistes inimestes ja maailmas üldse mitte midagi meeldivat, iga toreda olukorra suudavad nad kahtlaseks keerata. Kurnavad on needki tegelased, kes võivad iga asja peale ägestuda ja kelle meelest on ainuõige seda kõike ka välja näidata.

Lõksu satuvad empaatilised inimesed

Ohvervampiirid usuvad – ega suuda teistega jagamata jätta –, kuidas kogu aeg ollakse nende vastu. Nad kurdavad alalõpmata ja kui keegi üritab tuua välja elu helgemaid külgi või innustada neid mõtlema probleemilahenduse suunas, siis võivad solvuda. Ennast võidakse näha ka märtrina: nad räägivad aina sellest, kui palju ja kui õigeid asju nad on teinud, aga keegi pole mitte kunagi neid selle eest tunnustanud.

Ehkki energiavampiiri ohvriks võib alguses sattuda igaüks, jäävad püsivamalt lõksu inimesed, kes tahavad olla viisakad ja empaatilised ning kel on keeruline end kehtestada. Väga suures ohus on haavatavad ja madala enesehinnanguga inimesed, kelle jaoks võib olla suureks tunnustuseks, kui keegi tahab neile oma elust rääkida. Mind usaldatakse, mind märgati, minuga tahetakse jagada oma mõtteid ja elusündmusi – see võib olla meelitav kuni hetkeni, mil kogetakse, et vampiiri jaoks ollakse vaid imetleva publiku rollis, ei enamat.

Energiavampiirid põhjustavad kõige suuremat kimbatust siis, kui nendega tuleb koos töötada. Põhjus on lihtne: kui sellise tegelasega tekib romantilise suhte võimalus, on võimalik ju eemale jalutada. Vampiirist sugulasega suhtlemist saab samuti piirata. Aga kui oma tööd ja ettevõtet armastad, siis ei ole ju sugugi tahtmist ühe äärmiselt kurnava kolleegi pärast lahkumisavaldust anda.

Energiavampiiriks võib tegelikult vähemalt mõnel eluperioodil sattuda igaüks – vahel siis, kui on kuidagi raske aeg, endaga toime tulla ei mõista, justkui tahaks teiste lähedale hoida, aga otse seda väljendada nagu ka ei oska. Eneseanalüüsivõime ja oskus enda käitumist teiste mätta otsast näha pole siis ka parim ning viisakad tuttavad ei pruugi meie tüütu oleku kohta tagasisidet lihtsalt anda. Sellistel aegadel otsitakse teistelt heakskiitu ja tuge, tahetakse jagada ja pai saada, vahel ka teisi kontrollida ja õpetussõnu jagada, ning seda kõike on nii palju, et kaasteelised on sellest väga tüdinud. Kui keeruline aeg möödas, siis seistakse jälle omil jalul ja teistelt energia röövimise asemel jagatakse seda taas lahkelt ise.

Sinu vaimne heaolu on sama oluline kui teise oma

• Tähtsaim on julgeda endale tunnistada seda, kui mõne inimesega suhtlemine on tohutult kurnav. Kui see inimene tundub sümpaatne, temaga juhtub kogu aeg igasuguseid halbu asju ja tegelikult tahad olla sõbralik ja toetav, siis võidki olla üksjagu segaduses.
• Piiride kehtestamine ja hoidmine on kõige tähtsam. Kui ütled ei, siis ära suvaliselt ümber mõtle. Ole selge ja konkreetne: «Mul on aega rääkida viis minutit», «Mul pole praegu aega, pean kohe ühe kõne tegema», «Aitäh kutsumast, aga ma ei soovi lõunale tulla», «Sa oled muljet avaldavalt energiline ja huvitav inimene, aga ma vajan praegu oma ruumi».
• Ole piiride kehtestamisel valmis kogema süütunnet (ta ju tahab minuga oma mõtteid jagada, tal on nii palju muresid). Tuleta meelde, et sinu vaimne heaolu pole vähem tähtis kui teiste oma – ja kui suhtlemine sind kurnab, on sul õigus piire seada.
• Õpi suhtlusolukordades rahulikult ja aeglaselt hingama, et mitte segadusse sattuda. Meenuta, et neid olukordi on olnud varemgi ja et tähtis on säilitada selge pea.
• Ära kustuta seda inimest oma tutvusringkonnast liiga kergekäeliselt. Võib-olla on tal lihtsalt mingil põhjusel kehv aeg, võib-olla pole ta saanud kunagi tagasisidet, et tema käitumine on häiriv. Võid alguses proovida anda taktitundeliselt, aga selgelt märku, kuidas sinu jaoks oleks parem suhelda.
• Aktsepteeri tema tundeid ja suuna siis jutt mujale. «Ma saan aru, et sa oled liikluses toimunu pärast tõeliselt endast väljas ja see lugu lausa kummitab sind, aga nüüd on meil vaja rääkida...»
• Kui tunned, et silmast silma suhtluses ei jaksa sa end kehtestada, siis proovi suunata suhtlemine internetti. E-kirjade ja ka sõnumite korral saad ise otsustada, millal vastad, ja kirjutades mõeldakse nagunii oma jutt põhjalikumalt läbi.