K, 8.02.2023

Perearstide abiga kaasati kopsuvähi sõeluuringusse üle 3700 inimese

PM Tervis
Perearstide abiga kaasati kopsuvähi sõeluuringusse üle 3700 inimese
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Doktor Tanel Laisaar teab, et kopsuvähki haigestuvad nii suitsetajad kui ka mittesuitsetajad, nii mehed kui ka naised.
Doktor Tanel Laisaar teab, et kopsuvähki haigestuvad nii suitsetajad kui ka mittesuitsetajad, nii mehed kui ka naised. Foto: Kristjan Teedema

Eestis diagnoositakse aastas meestel ja naistel kokku üle 800 uue kopsuvähi juhu. Tartu Ülikooli, Kliinikumi ja Tervisearengu Instituudi koostöös läbiviidava pilootprojekti eesmärk on hinnata võimalusi avastada kopsuvähk sõeluuringu kaudu võimalikult varases staadiumis. Tänaseks on diagnoosinud ja ravile suunatud juba 20 kopsuvähiga patsienti.

Tartu Ülikooli torakaalkirurgia kaasprofessor Tanel Laisaar ütles, et kopsuvähk on kogu maailmas meestel teisel kohal eesnäärmevähi ja naistel rinnanäärmevähi järel. Kopsuvähk tekib vanemaealistel ning risk suureneb pärast 50.–55. eluaastat. Kopsuvähi kõige suurem riskitegur on mõistagi suitsetamine ja see ületab kõiki teisi riskitegureid mitmekümnekordselt. «Suureks probleemiks kopsuvähi puhul on asjaolu, et vähk diagnoositakse sageli kaugele arenenud staadiumis, kui ravivõimalused on piiratud. Lahenduseks oleks efektiivne sõeluuring.»

2022. aasta lõpuga sai läbi patsientide kaasamine Tartus ja Tartumaal käivitatud pilootprojekti, mille eesmärgiks on diagnoosida kopsuvähki võimalikult varases staadiumis neil inimestel, kellel pole sümptomeid ja põhjust arstile pöörduda. Pilootprojekti juht Tanel Laisaar ütles, et kui tugineda suurtele uuringutele, siis sõeluuringu käigus avastatud kopsuvähkidest peaksid kuni pooled olema esimeses staadiumis. «Kui vaatame tavapraktikat, siis esimeses staadiumis on alla 20 protsendi kopsuvähkidest. Seega peaks sõeluuringu kaudu esimese staadiumi vähihaigete hulk tõusma ja neljanda staadiumi oma vastavalt langema. Sellest tulenevalt paraneb ka kopsuvähi haigete elulemus.»

Laisaare sõnul on praegusesse pilootprojekti kaasatud 55–74 aasta vanused inimesed, kellel on kõrgenenud risk kopsuvähki haigestuda. «Riski hindamiseks ja patsientide kaasamiseks kasutasime paralleelselt kahte valikukriteeriumi. Esiteks suitsetamise staaži alusel: sõeluuringusse kuuluvad need, kes on suitsetanud vähemalt 20 aastat ühe paki sigarette päevas ning kui nad on lõpetanud suitsetamise, siis peab see olema vähem kui 15 aastat tagasi. Teine variant on kasutada mõnevõrra detailsemat riskihindamist: lisaks vanusele ja suitsetamise staažile võetakse arvesse veel mõned riskitegurid, nagu näiteks patsiendi varasem teiste pahaloomuliste kasvajate olemasolu, kopsuvähk lähisugulaste seas, kroonilised kopsuhaigused, kehamassiindeks ja haridustase. Nende riskimudelite alusel on võimalik määrata patsiendi kopsuvähi risk ja mingisugusest piirist alates võtta ta sõeluuringusse.»

Patsientide kaasamine sõeluuringusse käis perearstikeskuste kaudu. Pilootprojektis osales 73 perearstinimistut. «Perearst või -õde vaatas nimistu läbi ja võttis kõigi potentsiaalsete sõeluuringule kuuluvate patsientidega ühendust ning pärast riski hindamist suunas kõrgenenud riskiga inimesed kompuuterdemograafilisele uuringule.»

Uuritavaid oli palju – Tartus ja Tartumaal hinnati kokku üle 24 000 patsiendi kopsuvähi riski. Neist enamik sõeluuringule ei kuulu, aga edasi suunati madaladoosilisele kompuuterdemograafilisele uuringule üle 3700 patsiendi. Need on inimesed, kelle kopsuvähi risk on piisavalt kõrge, et sõeluuring oleks õigustatud.

Kui sõeluuringu pilootprojekti esimene aasta saab Tartus ja Tartumaal läbi, tuleb teha kokkuvõtteid ja otsustada edasiste sammude üle. «Oleme suutnud näidata, et meie välja pakutud metoodika patsientide sõeluuringusse saamiseks on väga efektiivne. Patsientidele lähenetakse personaalselt, mis tagab kõrge osaluse. 2021. aastal kolmes perearstikeskuses läbi viidud teostatavuse uuringus leidsime, et kompuutertomograafilisele uuringule jõudis 87 protsenti sõeluuringu sihtgrupi patsientidest. See on ülihea tulemus.»

Laisaar sõnas, et pilootprojekt ei ole veel päris läbi, sest viimased sõeluuringu kompuutertomograafilised uuringud toimuvad jaanuaris ning paljud patsiendid vajavad kordusuuringuid kolme või kuue kuu möödudes. Mitmetel patsientidel on ka hetkel kopsuvähi kahtlusel täpsustavad uuringud käimas. „Tänaseks oleme diagnoosinud ja ravile suunanud juba 20 patsienti kopsuvähiga, neist on opereeritud 12, mis on 60 protsenti. Tavaliselt saame kirurgiliselt ravida veidi üle 20 protsendi patsientidest, sest teistel on kopsuvähk kaugele arenenud. Lisaks oleme sõeluuringuga avastanud mitu neeru, maksa ja mao kasvajat.»

Laisaare sõnul on veel üheks lahendust vajavaks küsimuseks projektis osalejate töökoormus. «Perearstid ja -õed, kes sõeluuringuprojektiga kaasa tulid, olid alguses pigem skeptilised, kuid suur osa on tänaseks öelnud, et tegelikult ei olnud koormus nii suur, kui nad kartsid. Väga suur abi on siin olnud uuringu koordinaatoritest. Tulevikus saab nende rolli veel suurendada ja seeläbi perearstikeskuste koormust vähendada. Samuti on sõeluuring suur koormus patsientidega tegelevatele kopsuarstidele ja radioloogidele, kelle vastutus on kõik kompuutertomograafilised uuringud läbi vaadata, kirjeldada ja anda juhendist tulenev soovitus patsiendi edasiseks käsitluseks,» ütles ta.

Laisaar sõnas, et kokkuvõttes on pilootprojekt hästi käivinud ja patsientidepoolne tagasiside on olnud valdavalt väga positiivne. «2023. aastal jätkame sõeluuringuga ning koos Tervisekassaga ootame projektis osalema nüüd kõiki Tartu ja Tartumaa perearste, sest see on ju meie ühine võimalus oma patsiente aidata. Peagi ehk on võimalik sõeluuringut laiendada üle kogu Eesti.»

Märksõnad
Tagasi üles