Sageli märkamatult ligi hiiliv vererõhu ja kolesterooli taseme tõus ohustab kõige enam südame-veresoonkonda. Vähem on teada tõsiasi, et seetõttu võib kahjustada saada ka silmade tervis ning meestel tekkida erektsiooniprobleemid. Apteeker selgitab, kuidas vererõhu ja kolesterooli taseme tõus organismi mõjutab ning kuidas tõsisemaid tervisemuresid ennetada.
Proviisor Kerli Valge-Rebase sõnul on nii kõrge vererõhu kui ka kolesterooli taseme tõusu puhul tegu sageli märkamatult ligi hiilivate tervisemuredega. «Inimkeha suudab päris pikalt taluda normist kõrgemat vererõhku, ilma et tekiksid mingidki konkreetsed kaebused. Kahjuks võivad sümptomid ilmneda alles siis, kui on tekkinud püsivad kahjustused, näiteks südamelihase infarkt, südamepuudulikkus, rütmihäired, neerupuudulikkus või silma veresoonte muutused,» selgitab apteeker. Sagedasemad kaebused, mis võivad viidata normist kõrgemale vererõhule, on tema sõnul peavalu, nägemisprobleemid, pearinglus, õhupuudus ja valu rinnus.
«Ka kõrge kolesterooli korral tekivad sümptomid tavaliselt juba väljakujunenud haiguse, näiteks isheemia, insuldi, kõrgvererõhktõve või neerupuudulikkuse tagajärjel. Üks sümptom, mis võib viidata kõrgenenud kolesteroolile, on nähtavad kollakad kogumikud naha all ehk ksantelasmid. Tavaliselt tekivad need mügarikud kannakõõluste, sõrmede või silmade ümber,» toob Valge-Rebane näite ja rõhutab, et nii vererõhu kui kolesterooli jälgimine on oluline ka siis, kui ei esine mitte mingeid kaebusi. «Oluline on saada jaole enne tüsistuste väljakujunemist!»
Apteeker selgitab, et kui eelnevad tervisekaebused või kroonilised haigused puuduvad, siis võiks alates 40. eluaastast vähemalt iga 3–5 aasta aasta möödudes külastada perearsti, et teha ennetavaid uuringuid ja vaadata üle põhilised tervisenäitajad. «Sagedamini tuleks tervist kontrollida juhul, kui eelnevalt on mõõdetud normist kõrgem vererõhk ja kolesterool või kui mõnel lähisugulasel on diagnoositud kõrgvererõhktõbi või kõrge kolesterool. Sel juhul tuleks kord aastas kontrollis käia, et haiguse kujunemisele aegsasti jaole saada,» rõhutab proviisor.
Normaalseks vererõhuks loetakse apteekri sõnul näitu 120–130/80–84 mm Hg (millimeetrit elavhõbedasammast). Kui näit on vahemikus 130–140/85–90 mm Hg, siis on tegemist kõrgenenud vererõhuga ning hüpertensioon ehk kõrgvererõhktõbi algab ülemise rõhu puhul suuremast kui 140 mm Hg ja alumise puhul suuremast kui 90 mm Hg näidust.
Kolesterooli puhul vaadatakse kolme näitajat: üldkolesterooli ning ka niinimetatud head ja halba kolesterooli. «Üldkolesterooli puhul võiks väärtus jääda alla 5 mmol/l. Hea kolesterooli (HDL) väärtus võiks naistel olla üle 1,2 mmol/l ja meestel üle 1,0 mmol/l. Halva kolesterooli (LDL) väärtus võiks jääda nii naistel kui ka meestel alla 3 mmol/l,» selgitab apteeker ja lisab, et juba diagnoositud südame-veresoonkonnahaiguse või diabeedi korral on soovituslikud eesmärkväärtused nii vererõhu kui kolesterooli puhul isegi veidi madalamad.
«Kujutame ette, et veresoon on justkui voolik, mille seinale ladestub kolesterooli kiht. Lõpuks muudab see kiht vooliku, mis muidu oli elastne ja kindla läbimõõduga, jäigaks ning selle läbimõõt võib väheneda poole või isegi rohkema võrra. Seepärast on kolesterooli kihi tõttu jäigaks muutunud veresoontest südamel palju raskem verd edasi pumbata ning sama koguse vere pumpamiseks on vaja tavapärasest suuremat rõhku,» selgitab proviisor.
Lisaks tuleb apteekri sõnul arvestada, et kui inimesel on tuvastatud nii kõrge kolesteroolitase kui ka kõrgvererõhktõbi, siis nende kahe koostoimel suureneb oluliselt risk südame-veresoonkonnahaiguse tekkeks. «Isegi kui näidud on normist veidikene kõrgemad, siis koos toimides suureneb sellegipoolest risk südame-veresoonkonna kahjustusteks,» juhib Valge-Rebane tähelepanu.
Apteekri sõnul on vähem teada, et kõrge vererõhk mõjutab ka silma veresooni, eelkõige silmapõhjas ning silmapõhja valgustundlikku osa. «Kahjustunud veresooned paksenevad, jäigastuvad ning suurenenud rõhu tõttu lõhkevad suurema tõenäosusega. See põhjustab verevalumeid ning verevarustushäirega alasid,» selgitab proviisor. «Kui selline olukord ei kesta pikalt, siis ei pruugi kahjustus olla püsiv. Kui aga kõrge vererõhk kestab pikemaajaliselt, jäävad kahjustused püsima ning tekivad mured häguse nägemise või piiratud nägemisväljaga.»
Meeste puhul võib apteekri sõnul ravimata kõrge vererõhk ja kolesterooli tase tekitada erektsiooniprobleeme. «Meestel muutub erektsiooni saamine ja selle hoidmine järjest keerukamaks. See on tingitud peenises olevate pisikeste veresoonte kapillaaride muutustest, sest piisavalt verd ei jõua peenisesse. Kui sellised probleemid ilmnevad, siis tasuks pöörduda perearsti poole ning kontrollida vererõhu ja kolesterooli näitusid,» soovitab proviisor.