P, 29.01.2023

Terviseradasid külastati Eestis mullu kaheksa miljonit korda

PM Tervis
Terviseradasid külastati Eestis mullu kaheksa miljonit korda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Näitlejad Elina Pähklimägi ja Katrin Karisma suusaõppel Keila tervisedadadel, koos suusatreener Ave Ojasooni, Raido Nottoniga Keila terviseradadelt ja Kristjan Kolliga suusaliidust.
Näitlejad Elina Pähklimägi ja Katrin Karisma suusaõppel Keila tervisedadadel, koos suusatreener Ave Ojasooni, Raido Nottoniga Keila terviseradadelt ja Kristjan Kolliga suusaliidust. Foto: Assar Jõepera

Eesti terviseradade andmeil külastati 2022. aastal Eesti terviseradasid kokku hinnanguliselt rekordilised kaheksa miljonit korda, mis on aasta varasemaga võrreldes ligikaudu 14 protsenti enam.

Möödunud aastal kõige enam külastatud terviseradade esiviisikusse kuulusid Nõmme (425 000 külastust), Paepargi, Harku, Merimetsa ja Keila, millele järgnesid Äkkeküla, Tädu, Pirita, Reiu-Raeküla ning Holstre-Polli, Alutaguse, Jõulumäe, Maamaste, Kuressaare ja Vooremäe terviserada.

Eesti terviseradade juht Assar Jõepera sõnas, et märkimisväärse panuse andis tõusutrendile suusahooaja varajane algus juba novembri viimasel nädalal. Kuigi hetkel on lumeolud heitlikud, loodab Jõepera, et suusailmad tulevad tagasi. «Isegi kui koduaknast paistab üsna kevadlörtsine ilm, siis suusaradadel ja –keskustes võib olukord märksa suusatamissõbralikum olla. Seega tasub radade hetkeolukord terviserajad.ee veebist üle vaadata,» lisas ta.

Jõepera sõnas, et terviseradade külastusstatisitka on aasta-aastalt kasvanud, mis tähendab, et üha enam inimesi mõistavad liikumise positiivset mõju tervisele, enesetundele ja üldisele heaolule. «Usun, et käesoleval liikumisaastal jõuab terviseradadele veelgi enam külastajaid ning seda just nende seast, kes täna veel aktiivselt sporti ei tee. Kodulähedastel terviseradadel on kõigil võimalus omas tempos ja sobival alal liikumisega algust teha ning sellest endale hea harjumus kujundada – kas üksi või kaaslaste ja perega. Näiteks toimuvad jaanuarikuu lõpuni terviseradadel üle Eesti tasuta suusatunnid, kuhu on oodatud nii suured kui ka väiksed suusatamishuvilised,» julgustas Jõepera.

Eesti terviseradadest on tänaseks saanud üks suurimatest liikumisharrastuse mõjutajatest. Kokku on Eestis 123 hooldatud ja aasta läbi kasutatavat terviserada 1100 kilomeetril, mda hooldab 200-liikmeline rajameistrite meeskond. Kaartide ning tähistustega täiendatud radade kasutusvõimalusi laiendavad venitusseinad, jõulinnakud ja väli­jõusaalid, rattarajad ja pumptrack`id.

Eesti terviserajad SA asutasid 2005. aastal ettevõtted Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia, kes on 2022. aasta seisuga terviseradade arendamisse panustanud kokku 5,6 miljonit eurot. Riigi, kohalike omavalitsuste ja Euroopa Liidu fondide kaasamise tulemusena ulatuvad investeeringud terviseradade taristusse enam kui 55 miljoni euroni.

Märksõnad
Tagasi üles