Teadlased tuvastasid aine, mis aitab närvidel taastuda

Mõne haiguse puhul tekib närvikahjustus. Foto: Shutterstock

Mõned autoimmuunhaigused ründavad närve kätes ja jalgades. Saksamaa teadlastel on selle kahjustuse vastu võitlemiseks uus lähenemisviisi.

Saksamaal Bochumis asuva St. Josefi haigla teadlased näitasid laborikatsetes, et propionaat, lühiahelaga rasvhappe sool, võib kaitsta närve ja aidata neil taastuda. Leiud võivad olla kasulikud närvirakke kahjustavate autoimmuunhaiguste, näiteks kroonilise põletikulise demüeliniseeriva polüneuropaatia ravis. Propionaati toodetakse soolestikus looduslikult, kui lagunevad toidukiud, vahendab Medical Xpress.

Varasemates uuringutes olid samad teadurid juba näidanud, et hulgiskleroosiga inimestel on propionaadi hulk puudulik ja nende jaoks võib olla täiendavast propionaadi võtmisest kasu. Nad arvasid seetõttu, et ainest võiks olla kasu ka polüneuropaatiaga patsientidele.

Propionaat vähendab rakusurma 

Polüneuropaatiaga patsiendid kannatavad tundlikkushäirete, lihasnõrkuse ja valu all. Häire põhjus pole täielikult mõistetud. Immuunsüsteem ründab käte ja jalgade närve. Närvirakkude ümber olev isoleeriv kate laguneb ja lõpuks rakud surevad. «Praegu turul saada olevad ravimid on väga kallid ja mõjutavad peamiselt immuunsussüsteemi,» ütleb neuroloog Thomas Grüter. «Teraapia, mis kaitseb närve ja toetab taastumist, pole veel saadaval.»

Käesolevas teadustöös uuriss Grüteri meeskond propionaadi kaitsvat toimet rakukultuuris ja loomkatsete abil. Rühm eraldas rottide perifeersest närvisüsteemist (jäsemete närvid) kaks kõige olulisemat rakutüüpi, millele kohaldati oksüdatiivset stressi, mis tavaliselt rakke kahjustab.

Meeskond töötles mõnda rakukultuuri propionaadiga ja võrdles neid töötlemata kultuuridega. Töödeldud kultuurides hukkus oluliselt vähem rakke. Lisaks kasvasid rakud pärast töötlemist kergemini tagasi kui siis, kui propionaati ei manustatud. Loomkatsed kinnitasid neid tulemusi: pärast propionaadi manustamist oli närvirakkudel parem kaitse oksüdatiivsete kahjustuste eest.

Teadlased said ka uusi teadmisi propionaadi toimimise mehhanismi kohta. Ilmnes, et aine on suunatud närvirakkude pinnal olevale retseptorile FFAR3 ning mõjutab ka DNA «lugemist» histoonide kaudu — need molekulid osalevad DNA kokkupakkimisel. Propionaadi kaasatus aitab toota ensüüme ja valke, mis kaitsevad kahjulike mõjude eest ja aitavad kahjustusi parandada.

Uurimisrühm on samuti näidanud, et propionaadi võtmisel on hulgiskleroosiga inimestel põletikuvastane toime ja väheneb haiguskollete määr.

Uuring avaldati USA teaduste akadeemia ajakirjas.