Sapipõievähist annab sageli märku üks iseloomulik sümptom

Sageli esineb sümptomitest naha ja silmade kollasus. Foto: Shutterstock

Sapipõie- ja sapiteedevähi varajases arengujärgus enamasti olulisi vaevusi ei ilmne või sarnanevad sümptomid teiste sapipõiehaiguste omadega. Sageli on esmaseks haigustunnuseks sapiteede sulgusest tingitud naha ja silmade kollasus, vahendab Kliinik.ee.

Mõnikord täheldatakse vaid ebamääraseid üldnähte – kaalulangus, isutus, iiveldus, väike palavik, ülakõhuvalud, veritsusest ja aneemiast tingitud naha kahvatus. Küllalt sageli on kasvaja paremal pool ülakõhus käega kombeldav ka väga väheste vaevuste korral. Kui ilmnevad eelkirjeldatud sümptomid, tuleb kindlasti pöörduda oma perearsti poole.

Sapipõievähi puhul hakkavad vähirakud arenema sapipõieseinas. Seda kasvajat esineb harva. Sapipõievähk on reeglina eakate inimeste haigus. Sapiteedevähi puhul saavad vähirakud alguse sapiteede seinast ja ka see kasvaja on harvaesinev. 

Sapipõie- ja sapiteedevähi peamised riskitegurid on: sapikivitõbi, mis sageli soodustab kroonilise põletiku teket; sapiteede talitluse häired pärast selliseid operatsioone nagu sapipõie eemaldamine või rajatud ühendused sapiteede ja soole vahel; haavandiline koliit (jämesoolepõletik).

Samuti on soodustavateks teguriteks ülekaal, suitsetamine ja kokkupuude kantserogeenidega (õli-, paberi-, keemia-, jalatsi-, tekstiilitööstuse kemikaalidega). Suurem risk on ka nendel, kes puutuvad kokku radooniga. 

Tasub hoida kaal normis ja loobuda suitsetamisest. Tervislik eluviis alandab ka üleüldist vähiriski.