/nginx/o/2023/01/27/15102996t1he153.jpg)
Kuriteoohvrite paremaks kaitseks töötas justiitsministeerium koos Euroopa ohvriabi ühendusega välja väärkohtlemise kehakaardi, mis aitab tervishoiutöötajail pakkuda ohvritele tuge, suunata neid tugiteenustele ja fikseerida ning talletada tõendeid kannatanute kaitseks.
Uut vahendit hakkasid katsetama Ida-Viru keskhaigla, Narva haigla ja Rakvere haigla tervishoiutöötajad.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõuniku Brit Tammiste sõnul on just tervishoiutöötajad sageli esimesed usaldusväärsed abi andjad, kellega äsjane vägivallaohver kokku puutub.
«Selleks, et võimalikku vägivalla või muu kuriteo ohvrit märgata, kuulata, pakkuda esmast inimlikku tuge või suunata abi saama, ei pea tervishoiutöötaja olema vägivallaekspert. Küll aga on oluline aidata ohvril taastada turvatunne ning fikseerida teave, millest on ohvri abistamisel ning tema õiguste kaitsmisel palju abi,» ütles Brit Tammiste.
Kõik vägivallaohvrid ei soostu kohe endaga juhtunust politseid teavitama. Kui inimene ei soovi või ei julge kohe pärast juhtunut näiteks politsei poole pöörduda, kaovad aja jooksul vigastused ja muud ilmsed vägivalla märgid. Need oleksid aga politseile ja prokuratuurile juhtunu menetlemisel olulised tõendid, mida väärkohtlemise kehakaart aitab tervishoiutöötajatel fikseerida ning talletada.
«Seega isegi, kui tervishoiuasutuse poole pöördunud vägivalla ohver ei soovi kohe pärast juhtunut õiguskaitseasutuste poole pöörduda, aga otsustab seda teha näiteks mitu kuud hiljem, on menetluse alustamisel juba oluline kogus väärtuslikku teavet väärkohtlemise kehakaardi abil kogutud,» selgitas kriminaalpoliitika nõunik Brit Tammiste.
Lisaks on uus vahend tervishoiutöötajale abiks tema põhiülesannete täitmisel inimesele parima ravi pakkumiseks. Kehakaardi katsetamise projekti käigus edeneb ka koostöö tervishoiuteenuse osutajate, lastekaitse, kohalike omavalitsuste, ohvriabi ning õiguskaitseasutuste vahel.
Praeguseks oskavad tervishoiutöötajad Ida-Viru, Narva ja Rakvere haiglates vägivallale viitavaid vigastusi senisest paremini märgata. Õigete küsimuste kaudu saavad nad aidata kannatanut enda olukorda hindama ning taipama oma vajadusi. See omakorda julgustab kannatanuid teavitama kuriteost politseid ning otsima abi tugiteenustelt.
«Ohvreid märgates ja aidates saab muu hulgas ennetada nii lühi- kui ka pikaajalisi tervisekahjusid. Näiteks laste puhul on paljude füüsilise ja vaimse tervise probleemide põhjustajad negatiivsed kogemused lapseeas, sealhulgas väärkohtlemine ja hooletussejätmine,» tõdes Brit Tammiste justiitsministeeriumist.
Väärkohtlemise kehakaardi katsetamise projekt algas 2023. aasta jaanuaris ja kestab kolm kuud. Pilootprojekti käigus kogutakse kehakaardi kasutamise käigus teavet, kuivõrd see vahend tervishoiutöötajaid kannatanu abistamisel toetab ning kuidas tuleks seda edasi arendada. Seejärel soovib justiitsministeerium koos partneritega juuruta abivahendit haiglate erakorralise meditsiini osakondades üle Eesti.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)