ME SAAME HAKKAMA Uks teise maailma – raamat

Kätlin Konstabel
, psühholoog ja pereterapeut
Copy
Lapsele võiks hakata raamatuid ette lugema sünnist peale, aga kunagi pole hilja ja ette lugemised ei pea lõppema siis, kui laps ise lugeda oskab.
Lapsele võiks hakata raamatuid ette lugema sünnist peale, aga kunagi pole hilja ja ette lugemised ei pea lõppema siis, kui laps ise lugeda oskab. Foto: Shutterstock

Milleks mulle raamatud – kui tihti mõtlevad selle küsimuse enda jaoks läbi vanemad, kes on utsitanud-peletanud oma võsukest nutimaailmast eemale argumendiga, et «võiksid parem raamatut lugeda»?

Kui tihti mõtleme sellele küsimusele aga ilma lasteta, omaette ja täitsa ausalt? Vahel tundub, et raamatute lugemine on selline kultuurne ja intelligentne tegevus, seega on sotsiaalselt soovitav endast nii mõelda ja teistele muljet jätta. Mulle meeldivad raamatud, meeldib lugeda. Seda võib ju öelda igaüks. Aga kui siis küsida, mida viimati lugesid või millised raamatud eriti huvi pakuvad, tekib piinlik vaikus ja vastus tuleb tõenäoliselt midagi stiilis «oleks mul selleks vaid aega».

Raamatute lugemise mõttele natukegi mõelda tähendab aga alati iseendasse vaatamist – tahame seda või mitte. Mis mõttes pole mul aega isegi väikese novelli jaoks, küll aga leian aega sotsiaalmeedias vaielda? Kui kuulutan igal pool, et õige eesti inimese tunde saamiseks peab päevas manustama vähemalt paar passaaži «Tõest ja õigusest» või et «Finnegans Wake» on mu suurim literatuurne nauding, siis ega ma vaata ringi, et kas sobivad inimesed ikka kuulsid ja noogutavad?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles