Laste ja noorte haigestumine vähki kasvab

Lastel ei ole võimalik kasvajaid ennetada. Foto: Shutterstock

Eestis saab igal aastal vähidiagnoosi umbes 270 alla 39-aastast noort ja viimase 50 aasta jooksul on haigestumine sagenenud lastel keskmiselt 0,6 protsenti ja noortel 1,4 protsenti aastas, märkis Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika teadur ja arstiteaduse doktorant Keiu Paapsi.

Viimase 50 aasta jooksul on laste ja noorte vähihaigestumus kasvanud keskmiselt 1,1 protsenti aastas, vähidiagnoosi saab umbes 270 alla 39-aastast noort aastas, kirjutab Med24. 

Sõltuvalt vanusest on kasvajate tüübid erinevad. Nii jagatakse vähipatsiendid kokkuleppeliselt lasteks, kui kasvaja diagnoositakse enne 14. eluaastat, ja noorteks, kui diagnoos saadakse enne 40. eluaastat.

Üha enam vähipatsiente jääb ellu, ent siiski lühendab vähidiagnoos jätkuvalt paljude laste ja noorte elusid. Nendest 270 noorest kaotab võitluse vähile umbes 45 ehk iga kuues haigestunud laps või noor.

Aastatel 1970–2019 diagnoosisid arstid Eestis kasvaja 1730 lapsel ja 11 790 noorel. Lastel esines kõige enam leukeemiaid, noortel aga kartsinoome. Vaadeldud perioodil suurenes oluliselt 25–39-aastaste naiste haigestumine rinna- ja emakakaela vähki. Haigestumus naha melanoomi kasvas kiiresti meestel vanuses 25–39 ja üle 15 aasta vanustel naistel. Ainsa paikmena vähenes noorte meeste kopsuvähi haigestumus.

Vähki põhjustavad muutused meie pärilikkusaines ehk DNA-s. Umbes kümnel protsendil juhtudest on tegemist pärilike muutuste ehk meile sündides kaasa antud mutatsioonidega. Suurem osa mutatsioonidest tekib siiski juhuslikult või elustiilist tulenevatest riskitegurite, nagu ülekaalu, suitsetamise, liigse UV-kiirguse jne tõttu. Kuna nende riskitegurite mõju avaldub alles aastate jooksul, ei oma need laste kasvajate tekkes olulist rolli. Seega, erinevalt täiskasvanute kasvajatest pole laste kasvajaid võimalik ennetada.