Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Levinud südamerohul avastati veel üks hea omadus

Copy
Kas beetablokaatorid aitavad agressiivsust ohjata? Foto on illustratiivne.
Kas beetablokaatorid aitavad agressiivsust ohjata? Foto on illustratiivne. Foto: Shutterstock

​Südamehaiguste ravis kasutatavad beetablokaatorid (β-blokaatorid) võivad vähendada psühhiaatriliste häiretega inimestel agressiivsust, ilmnes Medical Xpressi andmeil uues uuringus.

Beeta-adrenoblokaatoreid (β-blokaatoreid) kasutavatel isikutel täheldati vägivaldsete kalduvuste vähenemist, seda võrreldes perioodidega, mil nad seda ravimit ei kasutanud, selgus ajakirjas PLOS Medicine avaldatud uuringust. Kui leide kinnitavad teised uuringud, võib β-blokaatorite kasutamist kaaluda raskete psühhiaatriliste häiretega inimeste agressiooni ohjamiseks, pakuvad teadlased.

β-blokaatoreid kasutatakse kõrgvererõhutõve, stenokardia ja ägedate südame-veresoonkonna häirete, südamepuudulikkuse ja arütmiate, samuti migreeni, hüpertüreoidismi sümptomite ja glaukoomi raviks. Neid kasutatakse ka sageli ärevuse korral ja neid on soovitatud isegi kliinilise depressiooni ja agressiooni puhul, kuid tõendid on selles osas olnud vastuolulised. Neid on seostatud suitsidaalse käitumise suurenenud riskiga, kuigi tõendid pole veenvad. Rasked südamehaigused alandavad juba iseenesest elukvaliteeti ja suurendavad seega vaimse tervise probleemide riski.

Seena Fazel Ühendkuningriigi Oxfordi ülikoolist ja kolleegid Rootsi Karolinska instituudist uurisid psühhiaatrilisi ja käitumuslikke tulemeid: haiglaravi vajadus psühhiaatriliste häirete tõttu; suitsidaalne käitumine ja enesetapusurmad; süüdistus vägivaldses kuriteos. Nad uurisid 1,4 miljonit β-blokaatorite kasutajat Rootsis perioodil 2006–2013.

Raviperioodid β-blokaatoriga olid seotud 13 protsenti väiksema riskiga saada politsei poolt vägivaldses kuriteos süüdistus. Lisaks teatati kaheksa protsenti väiksemast hospitaliseerimise riskist psühhiaatrilise häire tõttu ning kaheksa protsenti suuremast tõenäosusest saada abi suitsidaalse käitumise tõttu. Need seosed varieerusid aga olenevalt psühhiaatrilisest diagnoosist, varasematest psühhiaatrilistest probleemidest, samuti südamehaiguse tõsidusest ja tüübist, mille raviks β-blokaatoreid kasutati.

Varasemad uuringud on seostanud raskeid südamehaigusi depressiooni ja enesetappude riski suurenemisega ning need tulemused võivad viidata sellele, et β-blokaatorravi asemel suurendab tõsiste psühhiaatriliste sündmuste riski pigem psühholoogiline stress ja muud häired, mis on seotud tõsiste südameprobleemidega. Järgnevas analüüsis ilmnes, et ravimite kasutamine oli seotud väiksema haiglaravi vajadusega depressiooni tõttu, mitte aga ärevushäirete tõttu.

Selleks, et mõista β-blokaatorite rolli agressiooni ja vägivalla ohjamisel, on vaja täiendavaid uuringuid. Kui need kinnitavad selle uuringu tulemusi, võib β-blokaatoreid pidada uudseks võimaluseks teatud juhtudel ohjata agressiooni.

Tagasi üles