Idamaised filosoofiad leiavad, et hingeseisund sõltub sellest, millega me oma vaimu toidame. Selle lähenemise järgi on kuulujutud ja negatiivsed mõtted nagu valeraha: me ei saa teisi takistada neid meile pakkumast, aga miski ei sunni meid neid vastu võtma. Meie vastutus on siinkohal tohutu.
Rõhutasin õige söömise peatükis toiduainete, eriti nende kasvatamise ja töötlemise kvaliteedi olulisust. Sama lugu on mõtteid toitva intellektuaalse ja emotsionaalse toiduga. Selle kvaliteet ja tase on ülimalt tähtsad meie hea psüühilise tasakaalu ning laiemas mõttes kogu tervise jaoks. Mõnedki sotsiaalvõrgustikud võivad tekitada mõõtmatult kahju – kõik on toores, jõhker, filtrita, isegi võlts. Seal ringleva sisu ajutine ja muutlik olemus, tühjus ja sellest tekkiv psühhoemotsionaalne ärevus viib laastavate tagajärgedeni. Need võrgustikud võiksid olla mitmekesise ja rikka teabe allikaks. Selleks aga tuleb õppida neid kasutama, arendades eelkõige oma vaba tahet ja eneseanalüüsi võimet. See eeldab toetumist allikatele, kultuurilistele ja intellektuaalsetele aspektidele. Nende võimete vähenemine on selgelt näha näiteks vaesemaks muutunud sõnavaras. Tänapäeval kasutab üks n-ö keskmine inimene enese väljendamiselumbes 300–800 sõna, samas kui haritud inimene väljendab end keskmiselt 6000 sõnaga. Eneseväljendus muutub onomatopoeetiliseks, rääkimise ja kirjutamise asemel lähevad käiku piktogrammid või emotikonid. Aga väljendid annavad edasi mõtteid ja nüansse, rikkalik sõnavara näitab ka meie tunnete, kogemuste, vajaduste jms rikkust.
Õige mõtlemine sõltub niisiis sellest, mida me enda ja oma vaimu sisse lubame-laseme. Ja seda ükskõik mis meele kaudu. See, mida kuulame, näeme, katsume, haistame või tunneme, moodustab meie sisemise lõime ja struktureerib meie tundeid. Õigest mõtlemisest lähtub meie enesehinnang ja suutlikkus maailmaga suhestuda. See määratleb meie teadlikkuse ja väärtushoiakud. Kuid me peame mõistma, et see on teadlik valik. Miski, mille me oma südamesse ja hinge võtame või laseme, ei ole kunagi juhuslik või saatusest ettemääratud. Me peame tõepoolest seda endale teadvustama, muidu hakkame endale omaselt, kuid alateadlikult otsima põhjuseid, mis tugevdavad meie käitumist veelgi. Nii on palju mugavam ja just see teebki selle süsteemi vääraks. See sarnaneb mõnele otsingumootorile, mis ei paku vastust kõikide võimalike vastete hulgast, vaid kus vastused tuginevad meie varasematele otsinguprofiilidele, mis on algoritmidel juba teada! Otsingud ei anna siis enam infot, vaid peegeldavad meie enda harjumusi ja soove-soovitusi.