/nginx/o/2023/02/01/15112821t1hd88a.jpg)
Üks idamaise lähenemise põhialuseid on see, et keha ja vaim ei eksisteeri eraldi, vaid vastupidi – need on väga tihedalt seotud. Selleks et elada, ei toida inimene mitte ainult oma keha, vaid peab toitma ka vaimu, kirjutab shiatsu-praktik, Prantsuse Shiatsu Instituudi rajaja ja lektor Michel Odoul oma raamatus «Ütle mulle, kuidas iga päev üha paremini elada».
Ja vaimu toidab kõik: nii tunded, emotsioonid, kogemused, õnnestumised kui ka raputused. Nagu toidu kvaliteet ja kvantiteet peavad olema tasakaalus, on see nii ka kogemustega. Toiduga liialdamine koormab keha, selle vähesus aga teeb meid nõrgemaks. Samamoodi võivad liigsed nõudmised vaimu üle küllastada või lõhkuda ning liiga vähesed nõrgestada.
Selles võtmes on õige mõtlemine ülim eluprintsiip. Vaimu tööshoidmine kaitseb vananemise eest. Vaimu toitmine kogemuste, tasakaalustatud ja tagantjärele omandatud selguse või tarkusega tasakaalustab ka vaimu ennast. Meie suhtumine olu- kordadesse-sündmustesse muutub kohasemaks, aidates neid analüüsida, tervemõistuslikult hinnata ja teha kaalutletud otsuseid, mille eest on nii ka lihtsam vastutust võtta. Otsused muutuvad ilmseks, selgeks ja õigeks.
Sama kehtib ka südant ja hinge toitvate emotsionaalsete kogemuste kohta. Emotsioone käsitlevas peatükis (lk 62) näeme, kuidas tasakaalus emotsioonid on elu ja selle arengu edasiviivaks jõuks. Kasvamiseks ja sirgeselgse hoiaku tekitamise jaoks peab inimene oma emotsioone struktureerima ja korrastama, muidu on need lihtsalt impulsid. Emotsioon on meie sisemine leek. See võib olla soojendav lõke koldes või ka vulkaanituli, mis süütab ja söestab kõik, mis ette jääb. Inimese kui emotsionaalse olevuse tasakaal sõltub viisist, kuidas ta suudab oma emotsioone ära tunda, aktsepteerida ja juhtida. Seda tuleb õppida juba lapsest saati: emotsioone ei tohi kärpida ja vaigistada, vaid neile on vaja anda nimetus ja neid on tarvis tervitada. Kui väikesele poisile keelatakse kurbus ja pisarad, saab temast koleerik. Kui väikesele tüdrukule keelata viha, saab temast viripill. Iga emotsiooni taga on mingi vajadus. Räägime veidi hiljem (lk 50) inimese viiest põhiemotsioonist ja -vajadusest. Need vajavad tuvastamist ja äratundmist, nii nagu igal emotsioonil peab olema nimetus.
/nginx/o/2023/02/01/15112812t1h87f8.jpg)
Meie vaimu ja mõtete toit sõltub psühhoemotsionaalsest tasakaalust. Me otsime alateadlikult sügavate emotsioonide käivitajat. Kui me aga ei teadvusta endale, et käitume sellest tulenevalt üht- või teistviisi, seame süsteemi tasakaalu suurde ohtu. Nõnda muutub oma olemuselt tervislik emotsioon väärastunuks ja kahjulikuks. Me tõlgendame oma rahulolematust negatiivse emotsiooni abi seni, kuni ei suuda ära tunda oma tõelist vajadust. Lisaks sellele on siin oht, et käitudes alateadlikult vastavalt oma negatiivsele emotsioonile, otsime justkui alateadlikult kogemusi, mis süvendavad ja halvendavad olukorda veelgi. Nõnda siis kohtub meis pesitsev viha ebaõigluse ja ärritava olukorraga. Liiane kirg kohtub vägivalla, sõja, jõhkruse, hävingu ja muu sarnasega.
Selle mõistmiseks ja juhtimiseks on meil vaja omaks võtta, et tegu ei ole saatuse või juhusega. Me peame toitma oma vaimu teadmiste, kultuuri ja eneseanalüüsiga. Tuleb mõtestada, kuidas me käitume ja mõtleme, olla valmis oma käitumist märkama ja analüüsima. Meie üks või teine käitumisviis ei ole saatusest ette määratud, vaid me oleme need omandanud ja ära õppinud. Erutavad sündmused, rahutus ja vägivald – olgu need virtuaalsed (filmid, raamatud, videomängud, suurvõistlused jms) või reaalsed (lakkamatud vägivallauudised kogu maailmast, vihkamise ja ligimese äratõukamise kultus) – mõjuvad vaimule laastavalt. Need teevad meid närviliseks, reaktiivseks, jõhkraks ja järeleandmatuks ning tekitavad pinget. Vaim kaotab võime asju perspektiivi asetada ja võtab elult hinge. Tasub ka märkida, et stressiolukorras on meil alati hapnikudefitsiit kuni apnoeni välja.
Idamaised filosoofiad leiavad, et hingeseisund sõltub sellest, millega me oma vaimu toidame. Selle lähenemise järgi on kuulujutud ja negatiivsed mõtted nagu valeraha: me ei saa teisi takistada neid meile pakkumast, aga miski ei sunni meid neid vastu võtma. Meie vastutus on siinkohal tohutu.
Rõhutasin õige söömise peatükis toiduainete, eriti nende kasvatamise ja töötlemise kvaliteedi olulisust. Sama lugu on mõtteid toitva intellektuaalse ja emotsionaalse toiduga. Selle kvaliteet ja tase on ülimalt tähtsad meie hea psüühilise tasakaalu ning laiemas mõttes kogu tervise jaoks. Mõnedki sotsiaalvõrgustikud võivad tekitada mõõtmatult kahju – kõik on toores, jõhker, filtrita, isegi võlts. Seal ringleva sisu ajutine ja muutlik olemus, tühjus ja sellest tekkiv psühhoemotsionaalne ärevus viib laastavate tagajärgedeni. Need võrgustikud võiksid olla mitmekesise ja rikka teabe allikaks. Selleks aga tuleb õppida neid kasutama, arendades eelkõige oma vaba tahet ja eneseanalüüsi võimet. See eeldab toetumist allikatele, kultuurilistele ja intellektuaalsetele aspektidele. Nende võimete vähenemine on selgelt näha näiteks vaesemaks muutunud sõnavaras. Tänapäeval kasutab üks n-ö keskmine inimene enese väljendamiselumbes 300–800 sõna, samas kui haritud inimene väljendab end keskmiselt 6000 sõnaga. Eneseväljendus muutub onomatopoeetiliseks, rääkimise ja kirjutamise asemel lähevad käiku piktogrammid või emotikonid. Aga väljendid annavad edasi mõtteid ja nüansse, rikkalik sõnavara näitab ka meie tunnete, kogemuste, vajaduste jms rikkust.
Õige mõtlemine sõltub niisiis sellest, mida me enda ja oma vaimu sisse lubame-laseme. Ja seda ükskõik mis meele kaudu. See, mida kuulame, näeme, katsume, haistame või tunneme, moodustab meie sisemise lõime ja struktureerib meie tundeid. Õigest mõtlemisest lähtub meie enesehinnang ja suutlikkus maailmaga suhestuda. See määratleb meie teadlikkuse ja väärtushoiakud. Kuid me peame mõistma, et see on teadlik valik. Miski, mille me oma südamesse ja hinge võtame või laseme, ei ole kunagi juhuslik või saatusest ettemääratud. Me peame tõepoolest seda endale teadvustama, muidu hakkame endale omaselt, kuid alateadlikult otsima põhjuseid, mis tugevdavad meie käitumist veelgi. Nii on palju mugavam ja just see teebki selle süsteemi vääraks. See sarnaneb mõnele otsingumootorile, mis ei paku vastust kõikide võimalike vastete hulgast, vaid kus vastused tuginevad meie varasematele otsinguprofiilidele, mis on algoritmidel juba teada! Otsingud ei anna siis enam infot, vaid peegeldavad meie enda harjumusi ja soove-soovitusi.
Õige mõtlemise füüsiline pool:
Õige mõtlemise vaimne pool:
Õige mõtlemine on enesehinnangu ja valikute tegemise võime alus.